Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Lapsi hullutavad kummist käevõrud – kas mänguasjad või rämps?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Brändi Rainbow Loom käevõru.
Brändi Rainbow Loom käevõru. Foto: SCANPIX

Suurbritannias ja USAs on omamoodi hulluseks kujunenud kummipaeltest käevõrude kandmine, viimased raportid näitavad paraku, et need väiksed esemed ähvardavad tuua tõsise keskkonnaõnnetuse.

Tegelikult pole kummirõngastest ja -paeltest võrud võõrad ka eesti lastele. Vastupidi, näiteks Facebookis on leheküljega Friendly Bands Estonia liitunud üle 2000 Eesti lapse. Firma koduleheküljelt saavad kõik tellida ehete valmistamise komplekti, kuhu kuuluvad lateksivabad kummipaelad, konksud jms.

Pisikesed, värvikirevad käepaelad on laste mänguasjade maailma vallutanud alates möödunud suvest, vahendab Deuche Welle. Toote leiutas endine Nissani töötaja Ameerikas, kes oma brändi The Rainbow Loom alt on väidetavalt müünud rohkem kui kolm miljonit kummivõru.

Väikeste kummipaelte ja rõngaste kasutamise eesmärk on, et lapsed saavad ise valmistada kõikvõimalikke ehteid: kaelakeesid, käekette, sõrmuseid jt keerulisemaidki esemeid. Lapsevanematele on üldiselt toode meeldinud, kuna lapsed on hakanud lõpuks ometi tegema ka loovamat käsitööd, midagi mitte digitaalset.

Siiski on mõned inimesed lasknud kummipaeltega seoses ka häirekella nende võimalike ohtude ja keskkonnamõjude kohta. Nad on tõstatanud küsimuse, kuhu kõnealused kummist lelud hiljem n-ö «surema» lähevad? Vastus peitub jäätmepõletusahjudes, prügilates ja lõpuks ookeanides.

«Kui see käepaelte hullus ükskord läbi saab, siis satuvad need paratamatult meie jäätmevoogu,» arvas UK jäätmekäitluse grupp WasteConnect oma ametlikus teates. Ka looduskaitsjad viitavad võimalikule ohule. «Paljud käevõrud visatakse tänavatele maha, seejärel uhutakse need kanalisatsiooni ja need liiguvad meie jõgedesse, jõudes lõpuks välja ka randadesse,» lausus looduskaitsja Tracey Williams.

Williams on Inglismaal oma piirkonnas Newquay rannas tihedalt seotud koristustegevusega. Tal on seega palju kogemust rannikuala puhastamisel plastjäätmetest. «See on mõnikord nii šokeeriv, kui palju meri randa jäätmeid uhub,» tõdes ta.

Williams nentis, et just viimasel ajal on ta hakanud randades üha rohkem jäätmetes nägema kõnealuseid kummist käepaelu. «Olen kummist ehteid üles korjanud iga päev – eile korjasin üles umbes viis kaelaketti ja käevõru,» meenutas looduskaitsja ja jätkas: «Ma kardan, et sellest saab veel suur probleem.»

Tagasi üles