/nginx/o/2013/10/09/2528168t1hb4e4.jpg)
74% tööandjatest pakuks töötajatele rohkem tervise edendamise ja sportimise võimalusi, kui riik ei maksustaks seda erisoodustusena, selgus Palgauuringu agentuuri kevadsuvisest töötajate, tööotsijate ja tööandjate küsitlusest.
Uuring: tööandjad ootavad riigilt maksupoliitika muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal ootaks esimeste haiguspäevade hüvitamist tööandjalt 91% töötajatest.
«Suuremad käärid töötajate jaoks oluliste ja tööandjate pakutavate soodustuste vahel on esimeste haiguspäevade hüvitamise ning suve- või talvepäevade korraldamise vahel. Esimest hinnatakse järjest olulisemaks, aga seda pakutakse harva, teist pakuvad üsna mitmed organisatsioonid, kuid töötajatest peab seda oluliseks veidi üle poole,» märkis agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.
Tervise ja spordiga seotud soodustuste puhul ilmnes, et esimeste haiguspäevade hüvitamist soovib tööandjalt 91% töötajatest – ja see ootus on võrreldes eelmise küsitlusega kasvanud –, kuid seda pakub neile vaid 6% tööandjatest.
Seedri sõnul näitab töötingimuste ja soodustuste küsitlus samuti, et tööandjad on valmis pakkuma rohkem töötajate tervise ja spordiga seotud soodustusi, kui neid ei käsitletaks erisoodustusena. 74% tööandjatest pakuks omalt poolt tervise edendamise ja sportimise võimalusi töötajatele kindlasti rohkem, kui riik ei võtaks seda erisoodustusena, pigem teeks seda tööandjatest lisaks veel 19% (kokku 93%).
Küsimustele antud vastustest ilmnes, et organisatsioonide väärtused töötajate arendamise ja koolitamise osas ei pruugi sihtgrupini jõuda.
«Tööandjal pole mõttekas teha kulutusi soodustustele, mida töötajad ei väärtusta. Töötajatele tehtavad soodustused toimivad töötasu paketi osa ja motivaatorina, kui töötajad tajuvad neid soodustusena ja kui need sobivad töötajate eelistustega. Kui töötajad tajuvad soodustusi inimõigustena, mis tööandja on iseenesest mõistetavalt kohustatud neile tagama, siis tuleb motivatsioonisüsteem ringi vaadata.»
Suve- ja/või talvepäevi, kus töötajatele võidakse rakendada ka omaosalust, korraldas küsitluse põhjal 33% tööandjatest. Töötajatest vastas 29%, et nende tööandja korraldab selliseid üritusi, kuid vaid 58% tunnistas, et ootab selliseid väljasõite.
Veelgi vähem populaarne oli töötajate seas spordiüritusel (nt tervisejooks) osalemise toetus. Ligi viiendik (17%) tööandjatest pakub seda töötajatele, kellest hindab seda aga vaid kolmandik (34%).
Kõige paremas ootuste ja toetuste tasakaalus oli prillide ostmise toetus, mida ootas tööandjalt 76% töötajatest ja mida oma töötajatele pakkus 25% tööandjatest. Tööandjate küsitlus näitas, et kõige rohkem nad toetavadki osaliselt prillide ostmist (56% vastanutest).
Küsitlus näitas, et rahalist toetust tervise või spordiga seotud kulude katmiseks eeldab tööandjalt 81% töötajatest, kuid tööandjatest pakub sellist soodustust 15%. Seedri sõnul ootavad eelkõige madalama palgaga töötajad, et tööandja aitaks neil tervise- ja spordikulutusi katta.
Töötingimuste ja soodustuste puhul väärtustavad töötajad ja tööotsijad ajakohaseid töövahendeid ja töökeskkonda, neile järgnevad paindlik tööaeg, enesetäienduse ja koolitusvõimalused ning lisapuhkus keskmise palga säilitamisega.
Ajakohaseid töövahendeid ja töökeskkonda pidas väga oluliseks 65% küsitletud töötajatest, kuid vaid 45% kinnitas, et tööandja neile seda ka pakub. Paindlikku tööaega pidas ülioluliseks 52% töötajatest, kuid selliselt saab töötada neist vaid 40%.
Küsitlus näitas, et täienduskoolitus on töötajate jaoks sama oluline töötingimuste osa kui rahalised motivaatorid. Erialase täienduskoolituse võimalusi hindas 96%, rahalisi preemiad ja lisatasusid 95% vastanutest. Enamik neist soovis osaleda rohkematel ja parema kvaliteediga koolitustel, kuid seda takistab koolituste kõrge hind, suur töökoormus ja rahaliste võimaluste piiratus.
Kuigi tööandjaid ja töötajaid küsitleti eraldi, mõnede küsimuste vastused kattusid, teiste puhul aga lahknesid. Näiteks küsimusele töötajate arendamise ja koolitamise kohta tunnistas 53% tööandjatest, et väärtustab seda kõrgelt, sama kinnitas aga vaid 25% töötajatest.
73% tööandjatest kinnitas, et tema töötajate tervist kontrollib regulaarselt töötervishoiuarst. Selle väitega nõustus 56% töötajate küsitlusele vastanutest. 33% tööandjatest väärtustab kõrgelt töötajate tervist ja sportlikke eluviise. Seda tunnetab 25% töötajatest.
Tasuta või soodustingimustel sportida tahtis 68% töötajatest. Kui tööandja kataks suurema osa kuludest, kinnitas 56% töötajatest, et spordiks kindlasti rohkem, ja 26% oli seda pigem nõus tegema (kokku 82%).
Palgainfo agentuur küsitleb kaks korda aastas tööandjaid ja töötajaid ning analüüsib ametlikku statistikat, et pakkuda tööandjatele infot konkurentsivõimeliste kompensatsioonipakettide kujundamiseks ja töövõtjatele adekvaatseteks palgaootusteks.