Küttepuud maksavad vähem kui mullu

Sügiseks ja talveks küttepuid ostes tasub lisaks hinnale võrrelda ka puuliikide kütteväärtust. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Kuna möödunud talv oli tavapärasest tunduvalt soojem, siis jäi inimestel kütet rohkem kätte ja tänavu on küttepuude müük mõnevõrra vähenenud. See omakorda langetab pakutava toormepalgi hinda ja kajastub küttepuude lõpphinnas.

«Mullu oli talve vaid kaks–kolm nädalat ja inimestel kulus kütet vähem. Sellevõrra on meil nüüd ka tellimusi vähem ja hind olenevalt puust kaks–kolm eurot madalam,» räägib OÜ Eesti Puu juhatuse liige Raimond Parko.

Näiteks maksab sanglepa ehk musta lepa ruumimeeter tänavu kolm eurot ja kasepuu oma kaks eurot mullusest vähem. Enim müüdava halli lepa hind on jäänud samaks.

Eesti Puu toodab küttepuud algusest lõpuni ise: ostab kokku raielanke, langetab puud ja veab need metsast välja ning teeb seejärel küttepuuks. Seetõttu on firma suutnud omadega välja tulla ka olukorras, kus paljud on pidanud poe kinni panema.

Näiteks teatas Tartumaal tegutsenud OÜ Atko Küttepuud oma kodulehel tegevuse lõpetamisest järgmise teatega: «Jätkame tegevust siis, kui Eesti ühiskond on küps küttepuid ka ametlikult ostma.»

Osa küttepuid tootvaid ettevõtteid on koduturul tegevuse lõpetanud ja viivad kogu toodangu välja. Nende hulka kuulub näiteks OÜ Polarson. Selle juhatuse liige Indrek Elhi tõdeb, et kui kõik Eestis nõutud maksud ära tasuda, siis pole võimalik siin äri ajada, mistõttu lähebki neil kogu kaup praegu Soome ja Rootsi.

Parko hinnangul on eksporti tootes võimalik teenida mahu pealt, aga sellel on ka oma halvad küljed.

«Teenindades üht või kaht suuremat klienti, kulub kogu energia nende peale ja kui üks neist peaks lepingu üles ütlema, siis võib see halvemal juhul tähendada ka kohaliku ettevõtte sulgemist,» räägib ta.

Parko sõnul on halb see, et osa klientidest valib kaupa üksnes hinna põhjal.

«Näiteks valib ta ajalehekuulutuse peale tundmatu pakkuja, saab sealt lepa ruumimeetri 39 euro asemel 36 euroga, aga 15 ruumimeetri asemel tuuakse 13. Kahe ruumimeetri pealt hoiab tooja kokku 15 protsenti. Kusagilt peab ju ka väiketootja oma kasumi saama,» viitab ta pettasaamise võimalusele. «Väiketootja ostab meilt puidu väljaveo, metsatranspordi ja töötlemise teenust. Kuidas saab ta küttepuid meist odavamalt müüa?»

Teiseks kinnitab Parko, et nende ettevõtte autodel pole lubatud enne koormaid maha kallutada, kui kliendi või tema esindaja juuresolekul on need koos autojuhiga üle mõõdetud ja kõik vastab tellimusele. Eritellimusel valmistatud autokastid on kindlat mõõtu ning alati pannakse neisse veidi rohkem küttepuid, nii et klient saab neid komakoha võrra rohkem ja mitte kunagi vähem.

«Mina võrdleks seda järgmise olukorraga: kui mul on tore naine, kellega rahul olen, aga tänaval tuleb vastu veidi peenema pihaga näitsik, siis kas vahetan kohe enda oma selle vastu välja? Ei vaheta ju,» toob mees näite.

Nõndasamuti võiks Parko sõnul olla ka puude ostmisega – kui korralik ja usaldusväärne partner on leitud, siis jääda selle juurde kindlaks. Eesti Puu klientidest tuleb 80 protsenti tema sõnul aasta pärast tagasi.

Parko kummutab ka müüdi, justkui küttepuude hinnad pidevalt tõuseks. Halli lepa ruumimeeter on näiteks maksnud ka 43 eurot, aga praegu maksab juba kolmandat aastat järjest 39 eurot. Samas on kulud kütusele ja muule tõusnud. Kase küttepuu hind sõltub olukorrast paberiturul ning on näiteks paari aasta eest maksnud ka 55 eurot praeguse 47 euro asemel ruumimeetri eest.

Üks oht varitseb küttepuu tellijaid veel – halli lepa asemel tuuakse sageli kohale segupuud, mille hulgast võib leida nii toomingat, remmelgat, haaba kui ka mändi. Ehkki neist mõne kütteväärtus võib olla lepa omast isegi suurem, ei ole see kliendi suhtes aus.

«Meile ju ei meeldiks, kui ostame viilutatud saia, aga selle kõrval on pakis ka teraleiba ja kaerapätsi,» leiab Parko.

Hinnatõusu pole selle talve kütuse varumisel karta ka neil, kes soojendavad oma elamist turbabriketiga. Tallinnas Männikul asuva Küttekeskuse töötaja Robert Laatsaruse sõnul on hinnad püsinud samal tasemel – alus ehk 950 kilogrammi briketti maksab endiselt 110 eurot, 11-kilogrammise pakendi saab pooleteist euroga. «Sel aastal oli ju ilus suvi, mis võimaldas turvast varuda,» kinnitas ta.

Laatsarus lisas, et turbabriketi müük väheneb iga aastaga, sest inimesi, kes seda tarbivad, jääb järjest vähemaks. «Sellega on ju igavene mässamine, tuleb tuhka välja viia ja noored ei taha seda musta tööd teha. Vaid vanem generatsioon, kes aastatega harjunud, viitsib sellega jännata,» rääkis ta.

Eestis toodetakse turbabriketti veel ainult Tartumaal asuvas ettevõttes Sangla Turvas.

Tasub teada

•    Tihumeeter (tm) – kuupmeeter puitu ilma õhu­vahedeta ehk puidust kuubik meeter korda meeter korda meeter

•    Ruumimeeter (rm) – kuupmeeter puitu koos halgude vahel oleva õhuvahega

•    Riidaruum – riita laotud halud

•    Puisteruum – ebakorrapäraselt kuhjatud halud

•    1 tihumeeter = 1,5 riidaruumi = 2,5 puisteruumi

•    1 riidaruum = 0,67 tihumeetrit = 1,68 puisteruumi

•    1 puisteruum = 0,4 tihumeetrit = 0,6 riidaruumi

Allikas: Polar Heat