President Barack Obama tõstatab homsel kohtumisel Briti peaministri David Cameroniga küsimuse BP väidetava lobitöö kohta Liibüa terroristi Abdel Basset al-Megrahi vabastamiseks.
Cameroni USA reisi varjutab BP Liibüa küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama administratsioon on küll juba avalikult aktsepteerinud Suurbritannia selgitust, miks al-Megrahi mullu Šoti vanglast vabastati.
Täna aga kinnitas Valge Maja, et USA president ja Briti peaminister «puudutavad oma esimese kohtumise käigus Ameerikas tõenäoliselt ka Liibüa küsimust».
Cameron, kes keeldus USA senaatorite viimasel hetkel pakutust võimalusest antud teemal kohtuda, on ise Šoti kohtuniku otsust «läbi ja lõhki valeks» nimetanud.
Samas on ta kinnitanud, et BP – kes on teinud lobitööd naftalepingute nimel Liibüas – ei mõjutanud otsust mingil moel. Samuti on ta selgitanud, et lähtuvalt Suurbritannia õiguste üleandmise süsteemist ei oleks Briti valitsus tõenäoliselt sellise otsuseni jõudnud.
Al-Megrahi mõisteti süüdi Pan Ami lennuki lõhkamise eest Šoti küla Lockerbie kohal aastal 1988, mille tulemusena hukkus 270 inimest, enamik neist ameeriklased.
Arstid väitsid, et vähihaigest Liibüa terroristil oli vabastamise hetkel elada jäänud vaid kolm kuud. Täna, üheksa kuud hiljem, on mees ikka veel elus.
«Mitte miski ei viita sellele, nagu oleks Šoti kohus otsustanud Megrahi vabastada selleks, et BP naftalepingutele kaasa aidata,» ütles oma laupäevases kirjas Hillary Clintonile Briti välisminister William Hague. Clinton ütles eile MSNBC-le antud intervjuus, et aktsepteerib Hague’i selgitust.
USA senati välissuhete komitee plaanib aga käesoleval kuul pidada antud teemal maha ridamisi istungeid, uurimistele annavad kindlasti hoogu juurde ka hukkunute sugulased.
Copyright The Financial Times Limited 2010.