Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pesula sai pärast auto rikkumist õiguse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Autopesula. Pildil ei ole Jazz autopesula.
Autopesula. Pildil ei ole Jazz autopesula. Foto: Liis Treimann

Kuigi pesulad on ammu hoiatanud, et autol tuleks kojamehed enne pesemist eemaldada, kinnitab tarbijakaebuste komisjoni otsus nüüd, et kui seda mitte teha, ei ole loota ka hiljem hüvitisele sõiduki rikkumise eest.

Komisjoni otsuse järgi külastas sõiduauto Mazda 6 omanik tänavu 28. märtsil Kadaka teel Tallinnas asuvat Jazz Pesulat. Ta kasutas autopesu teenust ja maksis selle eest 10,80 eurot.

Pesulast väljudes märkas klient, et auto oli teenuse käigus saanud vigastada, vigastatud oli tagumise akna kojamees ning sõiduauto luuk. Klient esitas ka kohe samal päeval pesulale pretensiooni. Jazz Pesula vastas pretensioonile eitavalt.

30. aprillil edastas klient pesulale uue pretensiooni ning palus hüvitada teenuse osutamisel sõiduautole tekitatud kahju. Jazz Pesula keeldus pretensiooni rahuldamisest, selgitades, et ei vastuta sellise kahju eest.

15. mail pöördus sama inimene tarbijakaitseameti poole, nõudes Jazz Pesulalt 190 eurot. Autoomanik selgitas, et tema sõiduauto on kindlustatud Seesam Insurance ASis, kus omavastutuse suurus on 190 eurot.

Kindlustusandja tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ning Eurostauto arve järgi moodustus remondisummaks 738,16 eurot, sellest kulusummast peab tarbija hüvitama omavastutuse summa 190 eurot. Remondi käigus asendati kojamees, kojamehehoova kate, kojamehe mootor, tehti pleki- ja värvimistöid.

Jazz Pesula vastas tarbijakaitseametisse esitatud kaebusele ning pretensioonide varasemale rahuldamata jätmisele järgmiselt: «Juhtumi päeval kasutas pesulateenus mitusada klienti, ühelegi teisele sõidukile kahju ei tekkinud. Seega oli pesuseade korras ega saanud kahju tekkimist põhjustada. Pesuseadme korrasolekut tõendab ka asjaolu, et sellel päeval ei registreeritud ühtegi pesuseadme veateadet.»

Seejärel jätkab Jazz Pesula selgituses, et nad on kehtestanud autopesula kasutamise tüüptingimused (pesula juhendi), mis on klientidele tehtud suurel plakatil nähtavaks. Juhendi järgi peab enne pesu eemaldama tagumise akna kojamehe ning juhendis märgitakse, et teenusepakkuja ei vastuta lisavarustuse ja pesu käigus ära tulnud osade eest.

Üleval rippus juhend

Jazz Pesula toob välja, et sama klient on ka varem kasutanud sama sõidukiga pesulateenust ning siis ei juhtunud midagi. Jazz Pesula arvates võib seega vahepeal olla kojamees kahjustunud, võis olla tekkinud lõtk ning kojamees ei olnud enam algses positsioonis, st surutuna vastu tagaklaasi ning see asjaolu võis põhjustada pesulateenuse käigus kahju tekkimise. Jazz Pesula sõnul omavad ca pooled sõidukid tagaklaasi kojameest ning neid ei vigastata pesuteenuse käigus, seega teenus ei tekitanud kliendile kahju.

Autoomanik selgitas vastuväitena, et ta ei märganud teeninduspunkti ees olevat juhendiga plakatit ning ei osanud ette näha, et peab tagumise kojamehe ära võtma. Ta ei olnud seda juhendit lugenud ka eelmisel autopesula külastusel ja ka siis ei eemaldanud ta enne pesu tagumist kojameest.

Klient lisas, et Jazz Pesula töötaja pidi nägema, et tagumine kojamees oli eemaldamata ning oleks võinud teda sellest teavitada. Teavitamata jätmisega tekitas töötaja olukorra, mille tulemusena sai sõiduauto kahjustada.

Komisjon nendib, et võlaõigusseaduse järgi võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest.

Komisjon kontrollis kahju hüvitamise nõude põhjendatust ning leidis, et asjas olevate tõendite ning poolte seletuste alusel ei olnud võimalik tuvastada kaupleja pesulateenuse osutamise ning tarbija sõiduauto kahjustamise vahel põhjuslikku seost. Jazz Pesula selgitas, et teavitab kõiki kliente pesulateenuse tingimustest enne teenuse osutamise algust ülespandud juhendi kaudu, milles sisalduvad klientidele eemalduvate osade kõrvaldamise juhised. Tarbija märkis, et ei pannud juhendit tähele, kuid ta ei tõendanud, et ei oleks saanud huvi korral juhendiga tutvuda.

«Kaupleja tõendas, et teenuse osutamise ajal oli pesulaseade töökorras. Paljude klientide sõiduautodel on tagumisel aknal kojamehed, milliseid pesu ajaks ei eemaldata, kuid mingit kahju siiski ei teki. Ka tarbija ise on sama sõiduautoga varasemalt teenust kasutanud ilma mistahes defekti tekkimiseta. Kaupleja ei näinud tarbija sõiduauto kahjustamist ette,» teatab komisjon otsuses.

Komisjon leiab, et Jazz Pesula poolt kahju tekitamine ei leia tõendamist. «Tõenäoline võib olla kaupleja arvamus, et sõiduauto tagumise akna kojamees või selle osad ei olnud pesuteenuse osutamise ajal enam täiesti nõuetekohased,» seisab otsuses.

Komisjon uuris asjas olevaid materjale, kuulas poolte selgitusi ja leidis, et tarbija kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Jazz Pesula tegevjuht Janek Mellikov ütles Tarbija24-le, et tagumised kojamehed ei ole ühegi töökorras masinpesu seadme jaoks problemaatilised ja nendega ei juhtu midagi. «Samuti ei pea neid ära võtma,» kinnitas ta.

«Jazz Pesulad kasutab maailma juhtiva pesuseadmete tootja Otto Christ AG pesutehnikat ja saab kinnitada, et seadme tootja on taganud maksimaalse ohutuse kõigile sõidukitele. Christ pesutehnikat kasutavad paljud autoesindused kogu maailmas, ka Eestis, mis näitab seadmete usaldusväärsust nii uute kui kasutatud autode igapäevasel pesemisel,» rääkis Mellikov.

Ainukeseks erandiks on Mellikovi sõnul juhud, kui sõiduki detailid, sh tagumine kojamees ei vasta enam sõiduki valmistaja poolsetele nõuetele. Defektsete detailide esinemisel tuleb sõiduki kasutajal eelnevalt teavitada pesula operaatorit või eemaldada need sõiduki küljest – see on ka pesula juhendis eraldi välja toodud. Peale seda saab pesula operaator otsustada, kas sõiduki pesemine defektse detailiga on piisavalt ohutu pesuseadmetele. Vastutust defektsete detailide sõiduki küljes püsimise ees Jazz Pesulad ei võta.

«Sõiduki tehniline korrasolek on sõiduki kasutaja vastutada ja ei ole põhjendatud saada hüvitist kolmandatelt isikutelt defektide parandamiseks,» tõi Mellikov kokkuvõttes välja.

Tagasi üles