/nginx/o/2014/08/22/3293061t1hd64e.jpg)
Privaatsaarte ostmine ei ole enam vaid miljardäride pärusmaa, kuivõrd isiklikke saari ostavad mõnekümne tuhande euro eest ka inimesed, kes soovivad oma elurütmi muuta.
Isikliku saare ostmine pole enam üksnes miljardäride jaoks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaalahamba muretsemine ja selle rituaalne kinkimine saare pealikule oli vaid üks katsumustest, mille pidid läbi tegema austraallased Tracey ja Jim Johnson, kui nad ostsid 2003. aastal isikliku saare Fidžil.
Paar otsis vaiksemat elu ja sissetulekut, mistõttu loobusid nad oma tööst ja müüsid ära maja, et osta veidi üle kahe miljoni dollari eest Wadigi saar. Praegu peavad austraallased saarel viietärnihotelli, milles ööbimise eest maksavad külalised kuni 2460 dollarit öö eest.
Privaatsaare omamine pole üksnes miljardäridele nagu Richard Branson, kes maksis Neckeri saare eest 180 000 dollarit. Saarte hinnad ulatuvad 80 000 dollarist kuue miljardi dollarini.
Osade inimeste jaoks on saare ostmine prestiiži näitaja. Teiste jaoks on see uus ärivõimalus, näiteks eksklusiivsete hotellide arendamiseks ja majandamiseks. Lisaks ostetakse maad kinnisvarainvesteeringuteks, teise kodu ehitamiseks või ettevõtte arendamiseks.
Igal aastal võib leida üle maailma veidi alla tuhande maaomandi privaatsaartel. Üks kallimaid piirkondi saare ostmiseks on Aasia, kuna seal on konkurents kinnisvarale suurem. Mõistlikuma hinnaga saared asuvad Kesk-Ameerika riikides nagu Belize.