Kooskõlastamistel viibiva seaduseelnõu järgi võivad väiketootjad hakata lisaks praegu lubatud õllele ja kääritatud jookidele tootma uuest aastast ka veini. Lisaks kasvab muudatustega märgatavalt lubatud tootmismaht.
Väiketootjad saavad loa veinivalmistamiseks
19. juuli 2010, 21:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu järgi võiks uuest aastast veini toota ka väikestes kogustes aktsiisilaopidamise soodsamates tingimustes. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla selgitas, et aktsiisiladu on seaduse mõistes koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.
Soodsamad tingimused tähendavad aga seda, et aktsiisilaopidaja ei pea omama pädeva mõõtja tunnistust ega aktsiisi maksmise tagatist Aktsiisilaopidajana võib Uusküla hinnangul tinglikult mõista väiketootjaid. «Väiketootjal on kohustus olla eraldi ja sõltumatu teistest tootjatest, kuid ära jäetakse väiketootja kohustused olla turismitalupidaja ja müüa alkoholi kohapeal tarbimiseks – näiteks turismitalus. Muudatuste kohaselt võib maksuhaldur nõuda tagatist vaid juhul, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata,» rääkis Uusküla.
Tema sõnul lubab praegu kehtiv seadus aktsiisilaopidamise eritingimusi kohaldada vaid õlle ja kääritatud jookide tootmisele. «Eestis on avaldanud soovi toota väikeettevõtjana veini üks ettevõtja, kuid huvilisi võib lisanduda. Seetõttu on mõistlik laiendada seaduse regulatsiooni lisaks õllele ja kääritatud jookidele ka veinile,» ütles Uusküla.
Praegu 4000 liitrit, peagi 40 000
Lisaks soovitakse seadusemuudatusega suurendada tootmismahte. Kehtiva seaduse alusel võib õlut ja kääritatud jooke toota aktsiisilaos soodsamates tingimustes, kui aastane tootmismaht on kuni 4000 liitrit, tootmine toimub turismitalu territooriumil ning kui toodetud alkoholi müüakse ja tarbitakse kohapeal. Lubatud toodetav õllekogus kasvaks aastas 40 000 liitrini. Kääritatud jooke ja veini võiks toota eelnõu järgi kuni 15 000 liitrit aastas.
Uusküla märkis, et praeguses seaduses sätestatud tingimused tootmismahtudele ei vasta enam tegelikele vajadustele ja on liiga väikesed. «Samas kaasneb tootmismahtude suurendamisega ka maksuhalduri õigus küsida väiketootjalt tagatist juhul, kui tal on kahtlusi selles, et maksukohustus võib jääda täitmata.»
«Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu» saadeti 25. juunil esimesele kooskõlastusringile. Praeguseks on oma arvamuse esitanud siseministeerium ja põllumajandusministeerium. «Vastavalt tööplaanile esitame seaduse eelnõu justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks 1. septembril,» täpsustas Uusküla.
Seaduse jõustumine on kavandatud 2011. aasta 1. jaanuariks.
Mis on aktsiisiladu?
«Aktsiisiladu ei ole ladu tavatähenduses, vaid see mõiste hõlmab ka tootmiskohta,» ütles maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Anne Osvet. Laopidajad võivad tema sõnul olla ka kauba importijad ja hulgimüüjad. Niikaua kui toodetud või imporditud kaup asub aktsiisilaos, rakendatakse ajutist aktsiisivabastust.
Aktsiisilaopidaja võib aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada (teise aktsiisilattu või teise liikmesriigi õigustatud isikule) aktsiisikaupa ilma seda aktsiisiga maksustamata ehk ajutises aktsiisivabastuses. Ajutine aktsiisivabastus on kauba staatus, mil aktsiisi maksmise kohustuse tekkimine on edasi lükatud. Kui ajutist aktsiisivabastust ei rakendataks, siis tekiks maksukohustus kohe kauba Eestisse toimetamisel või Eestis kauba tootmisel.