/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2012/03/26/1025976t1h553e.jpg)
Keskkonnaministeerium sepitseb keskkonnatasude tõusu, mis asjatundjate hinnangul tõmbab kriipsu peale põlevkivitööstuse arengule.
Keskkonnatasu tõus võib põlevkivitööstuse uppi lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium soovib põlevkivitööstuste maksutõusuga rahastada keskkonnainvesteeringute keskuse tegevust, kuid murrab kuldmune muneval kanal kaela,» ütles Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.
«Tahame investeerida õlitööstusesse 400 miljonit eurot, kuid keskkonnaministeerium kõigutab maksupoliitikat nii, et pangad on valinud meiega suhtlemiseks ooterežiimi.»
Rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young hinnangul ootab Eesti põlevkivitööstust kiire väljasuremine või pikaajaline hääbumine, kui keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnatasude tõstmise kava läbi läheb.
Praegu tõusevad keskkonnatasud igal aastal viie protsendi võrra, kuid alates 2016. aastast võib maksutõus kerkida vahemikku 16–32 protsenti aastas. Tumedate stsenaariumide võimalikkust kirjeldab samuti poliituuringufirma Praxis põlevkivitööstuse demograafilise mõju aruanne.
Tabelid näitavad, et kiire väljasuremise stsenaariumiga väheneb Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ressursimaksuna ja füüsilise isiku tulumaksuna laekuv summa juba 2025. aastaks ligi tosin korda. 2015. aastaks oodatavast ligi 20 miljonist eurost jääks järele napilt paar-kolm miljonit.
Ernst & Youngi analüüsi tellis maailma energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee, mille peasekretär Mihkel Härm näeb maksutõusu taga mitte pikaajaliste keskkonnaeesmärkide täitmist, vaid eelarvepuudujäägi lappimist.
«Oleme teinud mitmeid ettepanekuid raamkava koostamise osas, paraku tehtud ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise osas on tagasiside puudulik ning raamkava üldine kontseptsioon arusaamatu,» nurises Härm keskkonnaministeeriumi asekantslerile Ado Lõhmusele saadetud kirjas.
Ministeerium on ettevõtjatega mitu korda kohtunud, kuid pole vastanud, kui palju on kavas maksu tõsta. «Me avaldame kavandatud keskkonnatasude tõusu nii töösturitele kui ka pressile septembri alguses, kui oleme selle Praxiselt tellitud analüüsist lähtudes läbi töötanud,» ütles Lõhmus.
«Kindel on see, et me ei soovi põlevkivitööstust kahjustada ja isegi maksimaalne tõus jääb kindlasti allapoole 32 protsenti.» Eesti Energia on seisukohal, et praegu oleks mõistlik tõsta keskkonnatasu vaid inflatsiooni määra võrra.