Saksa töösturid ründasid Hiina peaministrit

Siemens AG administratiivhoone Münchenis. Foto: AP / Scanpix.

Siemensi ja FASFi tegevjuhid kritiseerisid kohtumisel Hiina peaministri Wen Jiabaoga teravalt sealset äri- ja investeerimiskliimat.

Kahe juhtiva Saksa töösturi rünnak tuleb olukorras, kus Hiinas tegutsevate välismaiste ettevõtjate rahulolematus kasvab iga päevaga.

Eriliseks teeb sakslaste väljaütlemised tõsiasi, et nad pöördusid Angela Merkeli saatjatena neli päeva kestnud riigivisiidil avalikult ja keerutamata otse Hiina peaministri enda poole.

BASFi tegevdirektor Jürgen Hambrecht avaldas oma nördimust välismaistele äridele seatud piirangute üle ning kaebas, et välisettevõtteid sunnitakse vastutasuks turule lubamise eest Hiina ettevõtetele ärialast ja tehnoloogilist oskusteavet üle andma.

«Meie meelest küll partnerlus niiviisi ei käi,» ütles Hambrecht Wenile nädalavahetusel aset leidnud kohtumisel Lääne-Hiina linnas Xi’an.

Siemensi juht Peter Loescher võttis aga üles riigihangete küsimuse, mille peale hiljuti paljud välismaised ettevõtjad ja valitsused kaebusi on esitanud. «Me leiame, et meid tuleks riigihangete valdkonnas kohelda võrdsetel alustel,» ütles ta.

Loescher, kes on ühtlasi Saksa ettevõtjate Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna komitee esimees, kutsus Hiina valitsust üles kiiremas korras kõrvaldama kaubandus- ja investeerimispiiranguid sellistes valdkondades nagu autotööstus ja finantsteenused.

BASF ja Siemensi müük oli mullu «suuremas Hiinas» ehk Hiinas, Taiwanis ja Hong Kongis enam kui 9 miljardit dollarit ning neil on piirkonnas üle 36 000 töötaja.

Vastuseks kriitikale palus Wen Hambrechtil rahuneda ja väitis, et Hiina on välisinvesteeringutele jätkuvalt avatud ning ei diskrimineeri mingil moel välismaiseid ettevõtteid. «Viimasel ajal kostab süüdistusi, nagu oleks Hiina ärikliima hakanud halvenema. Minu meelest ei ole see tõsi,» ütles Wen.

Nagu Financial Times juuli alguses kirjutas, kurtis General Electricu tegevjuht Jeff Immelt Itaalias eraviisilisel lõunasöögil, et Peking on muutumas üha protektsionistlikumaks ning et GE seisab Hiinas silmitsi viimase veerandsajandi rängimate äritingimustega.

Saksa ärijuhtide repliigid olid seda ootamatumad, et Hambrecht ja paljud teised on varasemalt olnud suured Hiina toetajad. Aastal 2007 oli Hambrecht aga üks väheseid Saksa ettevõtjaid, kes avalikult kritiseeris Merkelit kohtumise pärast dalai-laamaga, kes on Pekingi põlu all. Ta ütles tookord, et selline teguviis solvab Hiinat ning võib kahjustada Saksa ärihuvisid.

«Need kommentaarid tabasid Pekingis otse kümnesse,» ütles üks prominentne Hiinas baseeruv Saksa ärijuht. «Hambrecht on Hiinale lähemal ja parem sõber, kui Jeff Immelt iial on olnud, nii et see on märkimisväärne, et ta niimoodi avalikult tuld andis,» ütles ta.

Merkel üritas kohtumise lõpus asja positiivses valguses näidata ja ütles, et asetleidnu on märk kahe riigi vahelistest avatud suhetest. «Me ei aja oma kohtumistel lihtsalt tühja juttu,» ütles ta.

Merkel ütles Xi’anis, et on mures Hiina poolsete piirangute pärast haruldaste muldmetallide müügile maailmaturul – mille peale Wen kostis, et Hiina ei blokeeriks iial nende eksporti, kuid neid tuleks müüa välisturul vaid «mõistliku hinna eest ja mõistlikes kogustes».

Hiina käes on 90 protsenti maailma haruldaste muldmetallide varudest, mida kasutatakse elektroonikaseadmete, hübriidsõidukite ja sõjaväetehnika valmistamisel.

Xi’ani kohtumisel osalenud Hiina ärijuhid kaebasid Saksa viisareeglite üle ja nõudsid Elbe jõe süvendamist Hamburgi lähistel, et sealt pääseksid läbi suuremad konteinerlaevad. Keskkonna seisukohast on nimetatud projekt üsna vastuoluline.

Copyright The Financial Times Limited 2010.