Kõik, mida öötöötaja teadma peaks

Öötöötajatel tuleb teada oma õigusi. Foto: SCANPIX

Kes on öötöötaja ja millised on öötöö piirangud, selgitab tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal.

Öötöötaja on töölepingu seaduse järgi töötaja, kes töötab ööajal ehk ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00 vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Taal selgitas, et teisisõnu on öötöötajal pidev öötöötaja staatus ehk ta töötab aastaringselt igal nädalal ööajal vähemalt 15 tundi. Öötöötaja on ka see, kes töötab paaril nädalal aastas 15 tundi öösel ehk tal on öötöötaja staatus vaid neil nädalatel, mil ta teeb öösel nii palju tööd. Teistel nädalatel, kui ta töötab ööajal vähem, ei ole ta öötöötaja.

Nädal on siinjuures seitsmepäevane ajavahemik, mis ei pruugi tähendada nädalat esmaspäevast pühapäevani.

Kui töötaja töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal, on ta öötöötaja alates päevast, kui see kolmandik töötundidest täitub. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja.

Taal nentis, et 2014. aastal on öötöötaja see, kes on töötanud öötundidel kokku 669 tundi. Seega sõltub öötöötaja staatus sellest, kas ta töötab ööajal regulaarselt või ebaregulaarselt.

Tööinspektor lisas, et nõnda võib töötaja saada öötöötajaks ka siis, kui ta ei tööta kolme tundi igapäevasest tööajast öösel, ent on aasta jooksul töötanud vähemalt kolmandiku tööajast öösel.

Samuti saab öötöötajaks inimene siis, kui ta pole aasta jooksul kolmandikku tööajast töötanud öösel, kuid on vähemalt kolm tundi igapäevasest tööajast öösel tööl.

Võib kahjustada tervist

«Seadus eristab öötöötajat teistest seetõttu, et pikaajaline öötöö võib kahjustada töötajate tervist ja ohustada töökoha turvalisust,» ütles Taal. Seetõttu seab seadus öötöötajatele tööaja piirangu, mille eesmärk on piirata pikaajalist ja regulaarset ööajal töötamist.

Öötöötajale kehtib seaduse järgi öötöö piirang ning tööandja peab talle korraldama tervisekontrolli nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.

Seadus seab piirangu ja lubab öötöötajal tööd teha keskmiselt kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, kui töökeskkonna ohutegur või töö iseloom töötaja tervist ei mõjuta.

Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Töölepingus või kollektiivlepingus on võimalik aga kokku leppida, et öötöötaja igapäevane tööaeg on kaheksast tunnist pikem (näiteks 11 tundi).

Seda tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Kui tehakse erand, tuleb arvestada, et öötöötaja tööaeg kokku ei ületaks keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.