/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
/nginx/o/2014/08/17/3283507t1h6443.jpg)
Koalitsioonileppes antud kallid lubadused ja pea olematu majanduskasv on kogu raha ette ära söönud.
Analüüs: 2015. aasta riigieelarve kokkupanek on paras peavalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igasuguse eelarve koostamine nõuab alati prognoosimist, mille jaoks on vahel vettpidavamaid andmeid ja teinekord ainult kõhutunne. Eesti riigieelarve kuludest on ligi 90 protsenti seadustega kindlaks määratud, kuid seda emotsionaalsem on igal aastal võitlus ülejäänud kümnendiku pärast.
Just neil päevil käivad ministeeriumid rahandusminister Jürgen Ligi ees oma järgmise aasta kulutusi kaitsmas, kuid kuuldavasti peab suurem osa neist küllalt tühjade kätega lahkuma. Majandusteadlased ja -analüütikud rahandusministri nahas olla ei tahaks – lähenevad riigikogu valimised, erinevate vaadetega koalitsioonipartnerid ja rahvusvahelise majanduskeskkonna määramatus teevad tänavu riigieelarve koostamise erakordselt keeruliseks.
«See saab olema paras peavalu Ligile see eelarve kokku saada. Ma tunnen talle täitsa kaasa, kerge tal küll ei ole,» nentis Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlase Rainer Katteli hinnangul on esimese eelarve kokkupanek valitsusliidule tõeline proovikivi.
«See on väga värske koalitsioon, mis alles sai kokku. Mõnes mõttes on see Eesti oludes ka selline ebastandardne koalitsioon. Nad (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – toim) ise lootsid näidata, et nad keeravad väga uue ja värske lehekülje. Eks see esimene eelarve ongi proovikivi, kas tuleb midagi teistmoodi välja,» kirjeldas ta.