Eesti on ELi direktiividega jännis

Rekonstrueeritakse ka Saku Kannikese tänava puhastusjaam. Kuigi uute seadmete hooldamine on kallis, Saku Maja ASi juhatuse esimees Marko Matsalu selle pärast ei muretse. Foto: Mihkel Maripuu

Nüüdseks on selge, et Eesti hilineb euroliidu reoveekohustuste täitmisel ennustatust rohkem, ligi kolm aastat. Miljonitesse ulatuv trahv Eestile on siiski vähe­tõenäoline.

Asulareovee direktiiv kohustab Eestit tänavuse aasta viimaseks päevaks välja ehitama kogu riiki katva nõuetekohase reoveepuhastussüsteemi ja kanalisatsiooni. Tegelikult tuli suurematel asulatel nõuet täita juba eelmisel aastal.

Kui veel mullu rääkisid ametnikud, et vaatamata esimese tähtaja ületamisele loodetakse kõigi töödega sel aastal ühele poole saada, pole viis kuud enne tähtaega mitmes asulas ehitus veel alanudki.

«Meie rong hakkas lõpuks küll liikuma, ent kaunis krigisedes,» tõdes OÜ Kohila Maja veeteenistuse juhataja Enn Lenk, tunnistades, et ehitustööd venivad. Lenk peab hilinemise põhjuseks bürokraatliku masinavärgi aeglust.

«Keskkonnaministeerium ei kujutanud vist olukorda kohalikul tasandil päris hästi ette. Meil puuduvad sellised firmad, kes kiiresti projekteeriks. Kõik võtab aega, nii kaardistamine kui geodeetiliste plaanide tegemine,» ütles Lenk. Ehitamisega alustatakse tema sõnul varsti, tööd peaks lõppema tuleval aastal.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Niine tõdes, et lisaks Kohilale on ajast maas veel Saku, Järvakandi, Vääna-Jõesuu, Võsu ning Narva-Jõesuu reoveekogumisalad. «Prob­leemiks on nii kohalike omavalitsuste vähene aktiivsus kui ka omafinantseeringu leidmise raskus, et kasutada Ühtekuuluvusfondi raha,» selgitas Niine.

Tähtaja ületamist möönis ka Saku abivallavanem Arvo Päriste. «Aasta lõpuks me kindlasti valmis ei jõua, aga meie projekti lõppaeg seatigi 2012. aastaks,» märkis ta. Päriste sõnul on Saku vald kõvasti ametis veel teise ELi direktiivi täitmisega. Selle kohaselt peab kõikjal Eestis olema elanikele tagatud kvaliteetne joogivesi 2013. aasta lõpuks.

«Mõlema direktiivi nõudmisi lahendatakse ühe projekti ja ühtede ehitustega, et oleks ratsionaalsem töid teha. Ei ole mõtet koppa kaks korda maha panna, kui saab töö korraga tehtud,» ütles Päriste.

Keskkonnaministeerium mõistab omavalitsuse probleeme. «Need omavalitsused, kes esimesest toetuste jagamise ringist kõrvale jäid, said Ühtekuuluvusfondi raha taotlema hakata alles 2008. aastal ning mitmed neist täidavad nüüd kahe direktiivi kohustusi korraga,» selgitas Niine ja kinnitas, et kui 2013. aastaks kõigi töödega lõpule jõutakse, on praegused eesmärgid saavutatud.  

Kuigi Euroopa Liidu nõuete täitmata jätmine võib Eestile trahvi kaela tuua, ei ole ministeeriumi sõnul muretsemiseks põhjust – peamine on, et probleemiga tegeletaks. «Kui komisjon ikka näeb, et liikmesriik teeb omalt poolt kõik selleks, et nõudmised täita, ja viivitus on tingitud teistest faktoritest, siis me ei usu, et trahv tuleb,» ütles Niine.

Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku pressiesindaja Joseph Hennon ütles, et tähtaja ületamise puhul läheb juhtum Euroopa Kohtusse, kus kohus otsustab, kas trahv on vajalik või mitte. Hennoni sõnul määratakse selliseid trahve aga väga harva, üldiselt vaid siis, kui rikkumine on väga tõsine ja probleemi lahendamiseks pole suurt midagi ette võetud.

See, kas ja kui suure trahvi kolmeaastane tähtaja ületamine kaasa toob, selgub tuleval aastal, kui Eesti peab reoveekogumisalade olukorrast Euroopa Komisjonile aru andma. 

Nõuab palju raha

• Asulareovee direktiivi kohaselt peab Eestis aasta lõpuks olema välja ehitatud nõuetekohane reovee kokkukogumise ja puhastamise süsteem.

• Asulareovee ja joogivee direktiivi nõuete täitmiseks on viimase kümne aasta jooksul investeeritud ligikaudu seitse miljardit krooni.

• Raha on tulnud Euroopa Liidust, SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus, riigieelarvest, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete eelarvetest.

Kommentaar

Kristjan Piirimäe
Eestimaa Looduse Fondi veespetsialist

Eestis on reoveenõuete täitmine kallis ja mõttetu, sest reostus on Euroopa mõistes vaid tilk merre. Tegelikult on Eesti väga hästi hakkama saanud. Ei usu, et Euroopa Komisjon meid trahvib. Samas, suhkrutrahvi ei uskunud ka keegi.

Ajaga võidujooksmisest suurem probleem on uute süsteemide hooldamine. Eurorahaga on väikeasulatesse ehitatud kallid puhastid, mille hooldamine võib kohalikele omavalitsustele üle jõu käia, sest edasipidiseks enam toetusi ei anta.