Poed: piimatoodete annetamine ei tule kõne alla

Piim. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Postimehe lugeja välja käidud mõte, et Eesti piimatootjate toetuseks võiks saada poodides piimatooteid annetada, on poodide ja toidupanga hinnangul tänuväärne, kuid raskesti teostatav.

Lugeja ettepaneku kohaselt võiks kaubanduskeskustes olla jahutatud koht, kuhu saaks piimatooteid annetada. Nii ostaks ta igal poeskäigul piima või muid piimatooteid ning annetaks need siis abivajajatele. «Tunneksin heameelt, et olen toetanud Eesti piimatootjaid, siinseid puudusekannatajaid ning Eesti julgeolekut. Miinuseks on, et osa inimesi võib-olla üritaksid vaid tasuta piima saada,» mõtiskles lugeja.

Toidupanga kommunikatsioonijuhi Nele Hendriksoni sõnul on selline mõte läbi ja lõhki kiiduväärt, sest piim ja piimatooted on väga väärtuslikud toiduained. Tegelikkuses on see aga selgelt tulevikumuusika.

«Enne üritame ära teha püsiannetuskastid «parim enne»-tüüpi kaupadele, mis on kauem säilivad toiduained,» nentis Hendrikson. See on aga kulukas ettevõtmine ning praegu otsib Toidupank ressursse ja sobivat disaini.

Mujal maailmas annetatakse küll toidupankadele ka rohkelt piima, kuid sellisel juhul on valdavalt müügil kõrgetel temperatuuridel pastöriseeritud piim, mida on võimalik säilitada kuid. «See tähendab, et see on muudetud «parim enne»-tüüpi tooteks ja pole mitte «kõlblik kuni», nagu meil üldjuhul,» selgitas Hendrikson.

Ka Rimi Eesti Food AS-i pressiesindaja Katrin Bats tunnistas, et lugeja idee on väga tänuväärne, ent teostada on seda siiski keeruline. «Lisaks, raskustesse võivad sanktsioonide tõttu sattuda ka kala ja linnuliha kasvatajad, kas siis peaks annetama ka neid tooteid? Tegemist on värske toidukraamiga, mille puhul on õige temperatuuri tagamine ülioluline,» toonitas Bats.

Tema sõnul on tarbijal võimalik ka praegu kodumaist tootjat toetada, kui ta valib riiulist just Eesti toote. «Ehk võiks kutsuda inimesi üles eelistama edaspidi hommikupudru või võileiva asemel Eesti tootjate kohupiimakreeme ja jogurteid!»

Võidujooks ajaga

Statsionaarseid toidu annetuskaste on maailmas kasutatud küll. Sinna saavad soovijad asetada ostetud kauba, mis siis abivajavatele toimetatakse. Küll aga palutakse enamasti annetada sinna vaid selliseid tooteid, mis ei nõua eritemperatuuril säilitamist ja mille säilivusaeg on pikk.

Piimatooteid tuleb säilitada kindlal temperatuuril ning nende säilivusaeg on küllaltki lühike. Prisma kommunikatsioonijuhi Silver Säga sõnul on need kaks põhilist muret, miks piimatoodete sellisel kujul annetamise korraldamine on keeruline.

«Annetamiskoha temperatuuri hoidmine on üks küsimus, kuid olulisem lahendamist vajav ülesanne on see, mis juhtub toodetega peale nende annetamist heade inimeste poolt. Paraku ei ole paljudel abivajajaid aitavatel organisatsioonidel jahutusega autot, millega temperatuuritundlikke kaupu vedada,» arutles Säga, kelle sõnul tekib paratamatult ka võidujooks ajaga.

«Kuna piimatoodete säilivusaeg on lühike, peab kaup jõudma enne «Kõlblik kuni» kuupäeva kättejõudmist abivajajateni nii, et inimesed jõuaksid ka need tooted ära tarbida. See tähendaks igapäevast annetuskoha tühjendamist ja kauba inimesteni toimetamist, mis aga võib kogumise korraldajatele üle jõu käia,» tõdes Säga.

«Kui vaadelda Eesti piimatoodete turul praegu käimasolevat diskussiooni võimalikust toodete ülejäägist, siis oleme sel teemal Eesti piimatootjatega ise suhelnud,» kommenteeris aga Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna juht Ty Lehtmäe. «Oleme saanud vastuseks, et siinsetel tootjatel ei ole selliseid idaturu tarbeks mõeldud jääke, mida oleks vaja kiiresti realiseerida.»

Seetõttu on Lehtmäe sõnul keeruline spekuleerida ka «piimaannetuskastide» vajalikkuse üle, rääkimata selleks vajalikust logistikast ja sanitaarnõuetest. «See ei tähenda, et olukord piimasaaduste turul tulevikus ei võiks erineda. Kuid sellele saame reageerida alles siis, kui taoline vajadus tekib,» lisas ta.