Riigikogu majanduskomisjoni erakorralisel istungil arutati täna Venemaa sanktsioonide mõju Eesti majandusele, eraldi käsitleti kalandus- ja piimandussektorit.
Kalle Palling: Eesti tooteid tuleb hinnata kõigepealt kodumaal
Istungil osalenud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul tuleb järgneval kuuel aastal suunata tõukefondidest märkimisväärsed toetussummad Eesti piima- ja kalatööstuse arengusse. «Eesmärgiks tuleb seada toote kõrgeima astme vääristamine Eestis kohapeal, mis loob meie tootjatel võimaluse müüa ka kaugematele turgudele, seda eelkõige just pikema realiseerimise tähtaja tõttu,» lausus Palling.
Ta rõhutas, et täna on suur osa tööstusest sõltuv Venemaa ja tolliliidu turgudest, sest tänu lühikestele säilivustähtaegadele tuleb toodang realiseerida kiirelt ja geograafiliselt lähedastel turgudel. «Eestis on juba juurutatud tehnoloogiaid, mis ilma säilitusaineid lisamata võimaldavad pikki säilitustähtaegu, mis tähendab, et Eestis toodetud juust või jogurt võivad jõuda ka Aafrika turule,» ütles parlamendisaadik.
«Näiteks kui täna läheb suur osa Eestis püütavast kilust ja räimest toorkalana ekspordiks ja konservitööstusesse Lätti ning sealt omakorda edasi Venemaale, siis tulevikus võiks need tootmised asuda Eestis, et meie tootjad saaksid ise valida usaldusväärseid partnereid, kes ei ole seotud Vene turgudega,» leiab Palling.
Palling lisab, et see muidugi ei tähenda, et meie tootjad tulevikus Venemaale oma toodangut ei müüks. «Lihtsalt meie tootjatel peaks olema vaba valik, kellele müüa, sõltumata seejuures liialt ühest partnerist. Teeb rõõmu, et juba täna on osad piimatootjad teinud otsuse, et üle 25 protsendi oma toodangust Venemaale ei ekspordita.»
Euroopa liidu asjade komisjon koguneb 25. augustil, et saada ülevaade keskkonna, põllumajanduse, maaelu ning kalanduse valdkonna Euroopa Liidu vahendite kasutamise plaanist.