Tarbija24 üleskutsele – kui palju taskuraha saavad lapsed – laekunud vastustest selgub, et taskuraha andmise kombed on väga erinevad.
Osa vanemaid peab taskuraha andmist mõttetuks
Üks lapsevanem annab oma lapsele taskuraha iga päev või kord nädalas, teine leiab, et õigem oleks seda teha kord kuus, ent on neidki, kes peavad taskuraha andmist mõttetuks – laps saab raha siis, kui seda küsib.
«Pole isegi lugenud, kui palju kuus keskmiselt läheb, nii palju kui küsitakse, nii palju ka annan,» kirjutas üks lapsevanem.
Veel mitmed vanemad leidsid, et ei pea regulaarset taskuraha andmist vajalikuks. «Kui lastel on kõik hädavajalik, nii toit, riided, õppetarbed kui ka huvialadega seonduv, olemas, siis mille paganama pärast talle taskuraha veel vaja on,» ei mõistnud lugeja, kes annab raha siis, kui lapsel seda parajasti vaja on. «Minu lapsed pole ka sellised, kes tahavad poest kommi ja limonaadi osta, meil on kodus kogu aeg toit ja maiustused olemas,» lisas ta.
«Miks peab laps üldse taskuraha saama?» imestas lugeja. «Mina väiksena ei saanud ja kui midagi vaja oli, siis ema andis või põhjendas, miks ei anna või leppisime koos kokku, et näiteks sünnipäevaks ostame mulle (mängu)asja. Ei elanud rikkas peres ja suhteliselt varakult tuli see arusaam, kui palju pere kuusissetulek on ja palju selle eest lubada saab,» kirjutas veel üks lugeja.
Mõned leidsid ka, et taskuraha tuleks lapsel ise välja teenida, näiteks vanavanemaid aidates.
Rohkem oli vastanute seas siiski neid, kes annavad lastele taskuraha järjepidevalt. Summad erinevad mitmekordselt, enamasti antakse vastavalt võimalustele. Taskuraha suurus oleneb ka vanusest – on loomulik, et teismeikka jõudnud lastel kulub raha rohkem.
Paljud vanemad on lisaks välja mõelnud oma reeglid, boonused. Näiteks kirjutas üks lapsevanem järgmist: «Lapsed saavad ühe euro kuus iga eluaasta kohta ja väga heade hinnete preemiat ehk ühe euro iga «väga hea» kohta tunnistusel. Kes koolis käivad, kasutavad taskuraha, kuidas ise õigeks peavad.»
Tartu elanik nentis, et tema 11-14-aastased lapsed saavad 15 eurot kuus. Heade hinnete korral lisandub viieeurone preemia.
Kuus antavad taskuraha summad jäävad suurema osa lugejate sõnul vahemikku 10-50 eurot. Teismelistele antakse rohkem, mõni saab isegi kuni 500 eurot kuus.
Nädalas annab suurem osa vanematest lapsele 10-20 eurot. Päevas üks kuni viis eurot.
Õpetatakse koguma
Üks ema tegi oma algkoolis käiva lapsega kokkuleppe, et annab talle kolm eurot nädalas, millest üks euro läheb hoiupõrsasse. Tihti juhtus nii, et kaks eurot läks hoiupõrsasse, üks euro kasutusse. Nii sai laps endale aeg-ajalt ka midagi suuremat lubada.
Jussi sõnul võiks lapsele anda päevas 2-3 eurot. «Kui tahab, siis lööb kohe laiaks, aga kui mänguasju või «moes» olevaid tehnikavidinaid tahab, siis peab koguma. Laps peab juba varakus eas ise majandada oskama ja targad vanemad õpetavad seda muidugi alguses,» leidis lugeja.
Seda, et taskurahaga püütakse õpetada lapsi majandama, rõhutasid ka mitmed teised vanemad. Kahe lapse ema kirjeldas, et tema üks laps sai kolmanda klassini viis eurot päevas ning kuna oli näha, et laps oskab koguda, sai ta edaspidi kümme eurot päevas. Teine laps saab aga ainult kümme eurot nädalas, kuna ema sõnul pole ta võimeline raha sihtotstarbepäraselt koguma.
«Minu poiss saab nädalas 12 eurot. Mina ostan talle eluks vajaliku, tema oma taskurahast maksab mobiiliarve, serveri arved, mänguasjad-mängud, maiustused, kingitused, kinopiletid jm,» nentis lugeja, kes kasvatab 12-aastast poissi.
«Iga aasta annan ühe euro rohkem nädalas kui eelneval aastal ja seda kuni tema 18-aastaseks saamiseni. Õpetab iseseisvust ja oma rahaga toimetamist, nn finantskirjaoskust, vahe tegemist, mis on oluline ja mis mitte, kogumist, kannatlikkust,» lisas ta.
11-aastaste laste vanem annab neile nädalas kümme eurot. «Kokkulepe on selline, et selle eest ostavad nad ise oma jooksvalt kuluvad koolitarbed, nagu vihikud ja pliiatsid, ning sõprade sünnipäevakingid. Lisaks maksavad osaliselt oma harrastuste kulu,» kirjutas ta, lisades, et püüab lastele õpetada iseseisvust, oma kulutuste planeerimist ja arusaama, et võimalused on piiratud.