/nginx/o/2014/07/30/3242687t1h1a6c.jpg)
Nädala alguses andsid riigikogu koalitsioonisaadikud sotsiaalkomisjonile üle töövõimereformi eelnõu muudatusettepanekud. Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahnka (IRL) sõnul on reformi kava hoolimata muudatustest endiselt poolik. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson (Reformierakond) nimetab Tsahkna väiteid eksitavateks.
Jaanson rõhutas, et eelnõu muudatusettepanekud põhinesid suuresti vähendatud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonide tähelepanekutel ja Margus Tsahkna kommentaarid 12. augusti Postimehes ja 11. augusti Aktuaalses Kaameras olid kohatud.
Tsahkna ütles Postimehele, et töövõimereform on täiendava koormuse loomine vähendatud töövõimega inimestele. Kuna töövõimet hakatakse hindama töötukassas, on see Tsahkna sõnul veel üks hindamine teiste hindamiste kõrval, mis tähendab, et erivajadustega inimesi jooksutatakse ühest asutusest teise.
Jaanson lausus aga, et reformi mõju vähenenud töövõimega inimesele on vastupidine. «Töötajaga tegeleb üks asutus, mis pakub kompleksset ja seostatud lähenemist: töövõime hindamist, toetuse maksmist ja terviseseisundile sobivaid tööturumeetmeid, sealhulgas tööalast rehabilitatsiooni. Kui vähenenud töövõimega inimesel on ka puue, siis puuetega inimeste toetusi maksab välja tõepoolest teine asutus – sotsiaalkindlustusamet,» tõdes Jaanson. Ta lisas, et töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on kavas teha ühtseks ja inimesi mittekoormavaks.
Tsahkna tõi välja, et puudu on teenustest, mis aitaks piiratud töövõimega inimestel tööle asuda. Jaanson juhtis tähelepanu sellele, et 2020. aastaks plaanitakse avalikku sektorisse võtta tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest, mis ongi tööleasumist soodustav lahendus.
Tsahkna heitis eelnõule ette ka seda, et praegu pole piisavalt tegeletud rehabilitatsiooni ja abivahenditega. Jaanson viitas sarnaselt sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofiga (SDE), et rehabilitatsiooni ja abivahenditega tegeleb sotsiaalhoolekandeseaduse ja tööturuteenuste- ja toetuste seaduse muutmise eelnõu, mis on praegu riigikogu menetluses ning mis jõustub samal ajal praegu kõne all oleva töövõimetoetuse eelnõuga.
Tsahkna mainis, et puudu on ka omavalitsuste teenuste reform. «Kui silmas on peetud haldusreformi, siis selle puudumine ei takista töövõimereformi elluviimist,» ütles Jaanson. Ta lisas, et omavalitsuste teenuste arendamine ja omavalitustevahelise koostöö soodustamine on kavandatud ESF vahenditest perioodiks 2014-2020.