/nginx/o/2013/09/06/2309617t1h7ef5.jpg)
Maailma naftahinnad on langenud üheksa kuu madalaimale tasemele, hoolimata hirmudest, et konfliktid Ukrainas ja Iraagis võivad hindu kergitada, kirjutab BBC.
Naftahinnad langesid üheksa kuu madalaimale tasemele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brenti toornafta hind on langenud 103,7 dollarini barreli kohta – see on kõige madalam hind peale 2013. aasta novembrit.
Praegune hinnalangus on suurendanud jõukate riikide naftanõudlust. Iraak ekspordib septembris 2,4 miljonit barrelit toornaftat päevas, võrreldes eelmise kuu 2,2 miljoniga.
Rahvusvaheline energiaagentuur ütles, et naftahinnad on peaaegu hirmuäratavalt rahulikud, arvestades, et geopoliitilised riskid painavad ebatavaliselt suurt osa naftat tootvatest riikidest.
Agentuuri kinnitusel ei mõjuta Euroopa Liidu ja Venemaa kehtestatud sanktsioonid praegu otseselt naftatoodangut. Naftaanalüütik Malcolm Bracken ütles, et Krimmi kriis pole ahvatlenud Venemaa presidenti Vladimir Putinit naftaeksporti takistama. Ta selgitas, et suurem osa Venemaa naftast läheb läände ja Purin vajab lääne raha rohkem kui lääs vajab tema naftat, mistõttu on Venemaa valikud piiratud.
Juulis tõusis nafta hind üheksa kuu kõrgeimale tasemele, makstes 115,7 eurot barreli kohta. Hinnatõusu põhjuseks nimetati Iraagi konflikti.