Rahavahetus läheb keskpangale maksma ligi 200 miljonit
17. juuli 2010, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahavahetus läheb keskpangale maksma ligi 200 miljonit krooni, üks osa nendest kulutustest läheb euromüntide vermimisele Soome rahapajas. Keskpank näitas reede hommikul esimesi sealt pärit münte.
Eesti Panga nõukogu koosolekusaali ajaloolisele sametlauale olid eile hommikul välja pandud kolm komplekti Eesti euromünte. Euromünte on kaheksas vääringus: ühe-, kahe-, viie-, kümne-, 20- ja 50-sendine ning ühe- ja kaheeurone münt.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve lubas ajakirjanikel münte puudutada vaid kinnastatud kätega. «Me ei taha, et sõrmejäljed jääks müntidele,» lausus Roosve.
Kõige väiksemad euromündid veiklevad vaskselt nagu Nõukogude kopikad. Roosve kinnitusel on tegu vasetatud terasega. Keskmise suurusega müntide sulam kannab nimetust «nordic cold». Sama karva on praegu ka meie Eesti sendid. Ühe- ja kaheeurosed on valmistatud kahe metalli sulamist.
Ilmselt on vähe eestlasi, kes Soomes, Saksamaal või Prantsusmaal käies poleks euromünte käes hoidnud, aga päris oma Eesti mündid on ikkagi midagi pisut enamat kui mõne vana euromaa kulunud kopikad.
Kuigi jaanuarist käibele tulevad ühe- ja kaheeurosendised muutuvad niisama ebapraktiliseks kui praegu viie- või kümnesendised, võib üks münt ju hea tahtmise korral kokku võtta terve maa ja rahva ajaloo.
Meie majanduskriisi ja tööpuuduse või ihaluse jõukuse ja turvalisuse järele. Tuleva aasta jaanuaris on see meie raha, mida igaüks saab uhkuse või ükskõiksusega taskus kanda.
Mündid kannavad nende käibeletuleku aastaarvu – 2011. Eesti kontuur nende tagaküljel on süvistatud või reljeefne: suurematel reljeefne, väiksematel süvistatud. Ühe- ja kaheeurostel on tagaküljel veel üks imepisike eripära: neilt leiab Eesti põhjapoolseima punkti, Vaindloo saare, ja läänepoolseima punkti, Nootamaa laiu.
Need kaks tillukest punkti, mida hiljem võib kergesti kriimustuseks või täkkeks pidada, on ühtaegu turvaelemendiks ja teisalt ka oluliseks detailiks rahakujunduses.
Ajal, mil ajakirjanike seltskond õhinal värskeid münte uuris ja keskpanga töötajad väärika varahoidja positsiooni hoidsid, väljendas Eesti euromüntide rahvusliku külje kujunduse autor, graafik Lembit Lõhmus oma pettumust.
«Müntide kujunduse eest sain tasuks üldrahvaliku ilkumise,» nentis Lõhmus, viidates veebiväljaannete anonüümsete kommentaatorite märkustele.
Eesti euromündi rahvusliku külje kujundus on juba aastaid vana, pärinedes 2004. aastast, mil valmistusime esimest korda eurot kasutusele võtma. Toona oli Lõhmuse kavand rahva hulgas kõige populaarsem.
Lõhmus märkis, et otsustas kasutada Eesti kontuuri seetõttu, et ükski teine eurot kasutav riik polnud seda teinud. «Eesti siluett võiks olla meie omapära,» ütles Lõhmus. «Ega me maailmale münti ei tee, teeme iseendale. Nii nagu meie suhtume asjasse, nii suhtuvad ka teised.»
Teiste Euroopa riikide euromüntide reversitel on kujutatud nende riikide kuulsaid kirjanikke või heliloojaid, ülipopulaarseid arhitektuuriobjekte või vastava riigi kroonitud valitsejaid.
Soomlastel näiteks on kaheeurostel murakad, väiksematel müntidel ka vapilõvi. Eesti Pank tellis Soome rahapajalt 194 miljonit münti, mille vermimine algab juba teisipäeval. Roosve lausus, et tellitud kogus katab rahavahetuse ja euro kasutuse esimese poolaasta mündinõudluse.
Mündid ja kupüürid
• Eestis ringleb ligi 10 miljardi krooni väärtuses sularaha, sellest umbes 1,5 protsenti on mündid. Samas väärtuses sularaha jääb ringlema ka euro tulles – umbes 625 miljonit eurot.
• Müntide osakaal raharingluses kasvab, sest need asendavad praegused kahe-, viie-, kümne-, 25- ja 50-kroonised kupüürid.
• Eesti Pank tellib Soome rahapajalt 194 miljonit münti, mis jõuavad Eestisse sügisel.
• Kupüürid tulevad Soome ja Saksamaa keskpankadest.
• Keskpank arvestab, et iga kümnes uus münt läheb otseteed kollektsionääride kogudesse ega jõua tavakäibesse.
• Eesti Panga eurole üleminekuga seotud kulud ulatuvad prognoosi kohaselt 197,9 miljoni kroonini. Sellest 189,2 miljonit on kavandatud sularahaga seotud kulutusteks ja
6,8 miljonit krooni avaliku teavituse läbiviimiseks.
• Eurole üleminekuga seonduvalt on põhivara hangeteks planeeritud 10,7 miljonit krooni, sellest 9,5 miljonit läheb rahatöötlemis- ja turvaseadmete hankimiseks.
Allikas: Eesti Pank