Ligi pidas sõna

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: A.Peegel

Ei juhtu just sageli, et mõne poliitiku või riigitegelase kohta saab päris konkreetselt öelda: nii nagu see mees rääkis, nii täpselt ka asjad on.

Rahandusminister Jürgen Ligil oli sel nädala harukordne võimalus rind uhkelt kummi ajada, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid eurole ülemineku kursi 15,6466 krooni ühe euro vastu.

Brüsselist tulnud otsuse taustal võiks veidi meeles pidada ka neid, kelle «teadmised» lubasid hoopis muud. Tipp-poliitikutest eelkõige Tallinna linnapead Edgar Savisaart, kes oli ülimalt hästi informeeritud faktist, et kroon devalveeritakse pärast 2009. aasta 18. oktoobri kohalikke valimisi.

Omaette nähtuseks kujunes ka Taani Danske panga analüütik Lars Christensen, kes veel pärast seda, kui Eesti oli täitnud arvulised kriteeriumid ja Euroopa Komisjon oli esitanud raporti, igal võimalikul juhul rääkis, et Eesti lubamine eurotsooni on ikka üpris kahtlane.

Ligi seevastu kordas kõigile küsijatele tüütuseni, et Eesti liitub euroga ja ametlik kurss on see, mis siiani olnud – 15,6466. Selle taustal pahandati temaga isegi mingisuguste kommunikatsioonireeglite rikkumise pärast, kuigi pole teada, kes täpselt sellised reeglid on välja mõelnud. Ei imestaks, kui tegu oli lihtsalt bürokraatliku sooviga panna info voolama täpselt neid torusid mööda, nagu mingil koosolekul ette nähtud.

Ametnikud olid oma väljaütlemistes igatahes märksa ettevaatlikumad – nii Euroopa Liidu kui Eesti omad – ning viitasid lihtsalt sellele, et neil puudub õigus ja volitus kursi kohta midagi öelda, enne kui eurotsooni rahandusministrid on oma otsuse vormistanud.

Kui Eestis pani vahetuskursi kardetud või loodetud muudatus elavama kujutlusvõimega inimestel arvud peas pöörlema nii alla- kui ülespoole, siis Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn pidas kurssi nii ebaoluliseks detailiks, et kui ta pärast ELi nõukogu teisipäevast istungit rahvusvahelise pressi ette ilmus, ei kostnud Rehnilt vahetuskursi kohta ainsatki silpi. Otsust Eesti 1. jaanuarist 2011 eurotsooni lubada ta küll istungi ülevaate lõpus mainis ja soovis Eestile ka õnne.

Euroliit tähistas ka kogu Eesti eurostamisotsust suhteliselt tagasihoidliku üritusega, mis toimus Euroopa Komisjoni peamajas Berlaymontis. Eelmise liituja Slovakkia puhul olid pidustused märksa suurejoonelisemad ja nähtavad ka väljaspool toda maja.

Mitteametlikes vestlustes mainiti ka selle põhjust – eurotsoon tervikuna ei ela praegu üle kõige hiilgavamaid aegu ja seetõttu oleks Eesti liitumisotsuse esitlemine eriti toretsevalt mõjunud ehk näiteks Kreekast või mujalt nähtuna veidi kohatult.

Päris ilma show’ta aga ka läbi ei saadud, ja ka Eesti rahandusminister Ligi, kes harilikult kuigi innukalt seltskonnapiltidele ei roni, oli pandud seekord poodiumile nii Euroopa kaarti Eesti koha pealt siniseks tegema (ja palun teid, veel üks kord fotograafide jaoks!) kui ka suuri papist euromüntide makette näitama ja autografeerima.

See kõik on muidugi üks osa eurokomisjoni juba korduvalt läbi proovitud ja hästi õlitatud masinavärgist, kuidas uut rahaühikut uue euroriigi inimestele lähemale viia. Võimalik, et skeptiliste eestlaste puhul on see isegi veel raskem ülesanne kui majandusnäitajate surumine lubatud raamidesse.

 

Tagasi üles