Padar kutsus pankurid ja kaupmehed põllumeestele appi
13. august 2014, 06:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad ja kaubandusketid ulatavad Venemaa sanktsioonikiusu alla langenud Eesti põllumeestele ja toidutootjatele abikäe.
Põllumajandusminister Ivari Padar teatas eile, et alustab lähiajal pankade ja kaubanduskettidega läbirääkimisi, et need leevendaksid Venemaa poolt kehtestatud toiduainete sisseveokeelu tõttu kannatavatele Eesti tootjatele äritingimusi.
«Pankadel on võimalik anda tootmisese investeerinud ettevõtetele maksepuhkust,» ütles Padar. «Kaubanduskettidele, kes nüüd tulevad kodumaisele tootjale appi, ennustan ma Eestis pikka iga.»
Ekspordi suurendamiseks laenu abil tootmisliine soetanud ettevõtjad ei suuda pankadele raha graafiku järgi tagasi maksta, kui piima hind langeb allapoole kriitilist taset. Suurimaks ohuks pole mitte kahju, mida saadakse Venemaalt tõrjutud kaubasaadetistelt, vaid toiduainete ootamatu ülejääk kogu Euroopas, mis võib viia ülepakkumiseni ja hindade järsu languseni. Kehtestas ju Venemaa embargo kogu Euroopa Liidu toidutoodangule.
Pangad ja kaubandusketid kinnitasid eile, ilma ministriga läbirääkimisi pidamata, et soovivad anda oma panuse, sest mõistavad põllumajanduse- ja toiduainetööstussektori keerulist olukorda.
«Julgustan meie kliente, et oleme vajadusel valmis neile pakkuma maksepuhkusi, graafiku muudatusi ja ka täiendavaid käibevahenditeks laenusid,» ütles Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus. «Oleme kontaktis olnud Maaelu Edendamise Sihtasutus esindajatega, kes on avaldanud valmisolekut omapoolsete tagatistega meid abistama.»
Ehkki Swedbank näeb ette kriisi lahenemist juba aasta jooksul, manitseb ta põllumehi hoiduma kergemeelsetest kulutustest.
«Soovitame põllumeestel hoolega kaaluda, kas põllumaa ost kõrge hinnaga tasub ennast rahaliselt ära või peaks iga investeeringu hind lähtuma tootlikkusest,» rääkis Annus. «Soovime vältida olukordi, kus põllumees tahab ühelt poolt madala likviidsuse tõttu maksepuhkust, aga teiselt poolt teeb samaaegselt mitte nii hädavajalikke investeeringuid.»
Ees seisab küll toiduainete hinnalangus, kuid hinnad liiguvad õige pea tagasi endisele tasemele.
«Venemaa ei suuda 40 protsenti toiduaineid ise toota ja kusagilt pole ka sellist kogust lihtsalt ära osta,» selgitas Annus. «Maailm toimib täna nagu ühendatud anumad: kui kuskilt liigub kogus ära siis tuleb see asemele sealt, kus seda on rohkem.»
Eesti kapitalile kuuluv Selveri kaubanduskett rõhutas, et on alati Eesti toidu eest seisnud ja praegugi on neil käimas Eestimaise toote eelistamise kampaania. «Loomulikult on kohalikud tootjad oodatud meiega kohtuma ja kindlasti oleme huvitatud ka nendest kaupadest, mis on seni läinud vaid ekspordiks ja pole Eestis letile jõudnudki,» ütles Selveri juht Kristi Lomp.
«Meie otsused ja valikud lähtuvad eelkõige kliendist, mitte poliitikast.»
Rimi kaubanduskett pole Venemaa embargo jõustumisest alates toiduainekaubanduses suuri muudatusi täheldanud.
«Eesti tootjad ei ole meie poole veel kriitilise olukorra lahendamise eesmärgil pöördunud, küll aga on nii mõnigi juba võtnud ühendust, et aru pidada,» rääkis Rimi Eesti Food AS ostujuht Margus Amor. «Rimi Eesti on kindlasti valmis kodumaisele toodangule väljundi leidmisega aitama. Mingil määral kindlasti elavneb ka piiriäärsete alade kaubandus, sest idanaabrid on Eesti kvaliteetsetest toidukaupadest alati lugu pidanud.»
Ülepakkumine võib Amori kinnitusel tuua lühiajalisi soodushindu, kuid tootjad ja töötlejad leiavad varsti uued turud. Samas võivad Eesti tarbijate jaoks tõusta näiteks Venemaalt ja Ukrainast pärit kaupade, või Venemaad läbivate kaupade näiteks melonite, arbuuside ja viinamarjade hinnad.
Soomlastele kuuluv kaubanduskett Prisma väitis, et pakub juba praegu oma kauplustes suurimat valikut eestimaiseid tooteid ning on nende osa valmis suurendama, kui kliendid nõuavad. «Näeme aga, et küsimus ei ole niivõrd jaeketi kuivõrd klientide eelistustes,» lausus Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen. «Kui klientide soov on Prisma kaupluste valikus näha veel suuremat eestimaise kauba valikut, siis meie töö on kliendi ootustele vastu tulla.»