/nginx/o/2014/08/12/3271431t1h7739.jpg)
Herilastega kimpus olev Mart Raudsaar jagab lihtsat õpetust, kuidas valmistada ise odavat ja efektiivset herilasepüünist.
Lihtne õpetus: kuidas teha efektiivset herilasepüünist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks on vaja tühja, vähemalt 1,5-liitrist plastpudelit – mida jämedam on pudeli diameeter, seda parem.
Pudeli keskkohta tuleb lõigata üks auk (umbes ühesentimeetrise küljepikkusega). Alumine serv tuleb painutada väljapoole ning kujundada sellest nõnda maandumislaud.
«Pudelisse valage sisetunde järgi sorts magusat siirupit, sorts õlut ning väga olulise komponendina vedelat rohelist seepi, mis on müügil näiteks Bauhofis,» õpetas Raudsaar. «Seejärel valage otsa nõnda palju vett, et üks viiendik kuni üks neljandik pudelit on täidetud. Püünis pange välja kuhugi lilleklumbi juurde päikeselisesse kohta. Hoolitsege, et tuul püünist ümber ei aja - toestage seda näiteks telliskividega,» lisas ta.
Raudsaare sõnul ei maksa heituda, kui mõni herilane juhuslikult välja tuleb, sest tavaliselt lähevad nad püünisesse tagasi.
Kahe-kolme päeva pärast tuleb aga sisu uuendada, kuna uppunud herilasi on palju.
«Püünis on ka suhteliselt humaanne, kuna roheline seep ei lase herilastel vedelikust välja tulla ning tapab nad umbes kahekümne sekundiga. Tavaliselt olen kasutanud rohelist seepi võitluse lehetäide vastu, aga nagu ilmneb, on tal ka laialdasemaid kasutusvõimalusi,» nentis Raudsaar.