Ministeerium: «Eramaa» sildist võõraste tõrjumiseks piisab

Paljud maaomanikud on juba sildid välja pannud. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Kuna eramaal viibimist reguleeriva seaduse muudatus on tekitanud mitmeid tõlgendusi, siis koostas keskkonnaministeerium täpsema selgituse nii looduses viibijatele kui ka maaomanikele.

Piisavaks tähistuseks, mis eeldab loa küsimist, tuleb lugeda ka silti «Eramaa», mis mõistliku nähtava vahemaa tagant on kindlasti asjaolu, millest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist sh telkimist, selgitas keskkonnaministeerium. Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.

Reeglina paneb maaomanik sildi «Eramaa» üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Ministeerium kinnitab, et  seega ei pea inimesed hakkama oma silte «Eramaa» täiustama.

Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel.

Telkimine

Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui  on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib omanik lubada oma maalt läbi liikumist, aga näiteks ei luba seal telkida. See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud.

«Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine,» seisab ministeeriumi selgituses. Uue regulatsiooniga on välistatud olukord, et inimene pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale.

Siiani asjaõigusseaduses kehtinud keeld viibida piiramata ja tähistamata eramaal päikeseloojangust päikesetõusuni oli ministeeriumi hinnangul arhailine ja paljuski vaieldav, kuna ka päikesetõus ja loojang on väga erinevatel aegadel ja suvel loojub päike vaid mõneks tunniks. Palju selgem on lahendada küsimust tähistuse kaudu ehk kui pimedal ajal jõutakse sildini «Eramaa» või konkreetse tarani, siis sellel maatükil omaniku loata viibida ei või.

Maaomaniku õigused

Kuidas saab maaomanik ennast siis kaitsta, kui tema maale tuleb kamp telkijaid öisel ajal, kes käratsevad ja segavad? Seadus ütleb sõnaselgelt, et eraomandis oleval maatükil viibimisel tuleb järgida ka maaomaniku suulisi korraldusi. Samuti ütleb seadus, et ei tohi häirida omaniku kodurahu ja tuleb silmas pidada tema huve. Seega peavad telkijad vältima omaniku kodurahu häirimist, samuti on omanikul ka piiramata ja tähistamata kinnisasja puhul alati õigus tulla ja anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda või häirimine lõpetada. «Mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte,» rõhutab ministeerium.

Lõkke tegemine on lubatud ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha.

Loodussaaduste korjamine on piiramata-tähistamata eramaal lubatud, nagu see ka siiani lubatud oli. Sarnaselt telkimise keelamisele võib omanik piirata ka loodussaaduste korjamist, ka selleks on vaja selgelt sõnastatud silti.

Kui aga viibitakse looduskaitsealal, tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse-eeskiri, mis määrab ära kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata kui kaitse-eeskiri seda lubab.

 Endiselt ei tohi jahiseaduse kohaselt öises metsas ilma maaomaniku loata jahti pidada. Samuti peavad jahimehed arvestama sellega, et tähistatud erametsas viibimiseks on neil tarvis maaomaniku luba.

Regulatsiooni valmistas ette justiitsministeerium ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu oli üle poole aasta üleval ka portaalis TOM (Täna Otsustan Mina) ning justiitsministeeriumi kodulehel, et tagada kaasarääkimisvõimalus. Igaüheõiguse muutmiseks ei esitatud toona aga ühtegi ettepanekut. Seadust koostati aastatel 2010 ja 2011 ning läbis toona ka kooskõlastusringi. Regulatsioon avaldati Riigi Teatajas 2011. aastal, ehk on olnud aega ka sellega tutvuda.