Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse liige Jaak Lippmaa põhjendas .ee domeeni registreemise eest nõutavat kõrget hinda süsteemi avamisega seotud kulutustega ja kinnitas, et aja jooksul teenustasu langeb.
Jaak Lippmaa: tulevikus domeenitasu langeb
Lippmaa kinnitas tänases Kuku raadio saates «Vastasseis», et .ee domeenide 285-kroonisest aastatasust saadav raha ei lähe omatuluks, vaid jääb sihtasutuse reservidesse, mis ilmselt võimaldab tulevikus aastatasu langetada. Lippmaa väidet kinnitab tema sõnul teiste riikide praktika, näiteks Belgia alustas aastal 2000 25-eurose aastatasuga, tänaseks on aga jõutud 2,5 euro peale.
Enne kuuekuulise ümberregistreerimise perioodi lõppu aga tasu Lippmaa sõnul alandada ei saa, sest nii rikutaks võrdse kohtlemise printsiipi. See võiks tema sõnul juhtuda alates järgmisest aastast, kui «surnud» domeenid on registrist kadunud ja järelejäänute hulk selgunud.
Domeenireformi juhtivate kriitikute hulka kuuluv IT-ekspert Tõnu Samuel kritiseeris tekkinud kaheastmelist süsteemi, kus uue domeeni taotlejad ei saa pöörduda otse sihtasutuse poole, vaid peavad seda tegema registripidaja kaudu. «Seni saadi hakkama ka tunni ajaga, nüüd võtab protsess nädalaid, » kurtis Samuel.
Eesti Interneti SA juhi Marek-Andres Kautsi sõnul kujunes kaheastmeline süsteem aga orgaaniliselt välja juba varem domeene hallanud haridus-ja teadusministeeriumi rahastatud EENeti ajal.
Lippmaa põhjendas kaheastmelist süsteemi ka vastutulekuga välisfirmadele. «Nemad suure tõenäosusega ei hakka pöörduma Eesti registripidajate poole, vaid kasutavad selleks rahvusvahelisi ettevõtteid. Mõned neist on juba Eesti Interneti SA juures akrediteeritud, » selgitas Lippmaa.
Et nüüdsest saavad domeene registreerida ka eraisikud, tõi Samuel välja nimekaimude probleemi. «Esimene registreeritud domeen juhanparts.ee registreeriti ilma järjekorrata – Juhan Partsi nimekaimud on sattunud halvemasse olukorda, » ütles Samuel.
Lippmaa sõnul oli aga juhanparts.ee puhul tegemist juba varem eksisteerinud domeeni ümberregistreerimisega, mistõttu oleks see nagunii kuuekuulise perioodi jooksul endisele omanikule broneeritud olnud.
Rahvusvahelisele praktikale toetudes soovitas Lippmaa inimestel, kellenimelise domeeni on nimekaim juba omandanud, läheneda veebiaadressi valikule loovalt. Kui aga inimest temanimelise domeeni all kahjustatakse, soovitas Lippmaa pöörduda domeenivaidluste komisjoni poole.