Tsahkna: erivajadustega inimeste jooksutamine tuleb lõpetada

Margus Tsahkna Foto: Margus Ansu / Postimees

Täna andsid riigikogu koalitsioonisaadikud sotsiaalkomisjonile üle ühised muudatused töövõimereformi eelnõule, millega lükatakse poole aasta võrra edasi seaduse jõustumisaeg ning tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, IRLi fraktsiooni liige Margus Tsahkna leiab, et seaduseelnõu on endiselt poolik ega võta arvesse paljusid puudusi, mida erivajadustega inimeste esindajad on nimetanud. «Probleeme on üritatud natuke tehniliste lahendustega siluda, aga põhiprobleeme, millele on pööranud tähelepanu kõik puuetega ja erivajadustega inimeste organisatsioonid, pole lahendatud,» märkis Tsahkna.

Tsahkna näeb olulise murekohana seda, et erivajadustega inimestele luuakse juurde veel üks hindamissüsteem lisaks sellele, mida nad juba praegu läbima peavad. «Töövõimet hakatakse hindama töötukassas, puuet hinnatakse jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti poolt, abivahendid määratakse eraldi komisjoni poolt, rehabilitatsiooniks on eraldi süsteem,» loetles ta. «Valitsus võiks võtta aja maha ja need ühendada – see võiks olla ühe peatuse poliitika, sest inimest, kellel on oma erivajaduste pärast niigi keeruline ühiskonnas hakkama saada, teda jooksutatakse nii hullult, et ma arvan, et isegi täiesti terve inimene ei oleks võimeline selles süsteemis hakkama saama.»

Tsahkna sõnul on positiivne, et seaduse jõustumisaeg lükati edasi. «Järelikult on hakatud aru saama, et jõuga ei ole võimalik lollust ellu viia,» ütles ta. «Meil on olnud sotsiaalkomisjonis väga palju kohtumisi erinevate organisatsioonidega ja kõik on väga selgelt öelnud, et palun peatage see lollus. Teeme asja korralikult, sest võib-olla on meil ainult üks kord võimalus kasutada sotsiaalvaldkonna arendamiseks nii suures mahus Euroopa Liidu struktuurfondi raha. Praegune plaan ei ole isegi kriitikat väärt.»

«Ega need muudatusettepanekud pole tulnud kabinetivaikuses,» lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liige Heljo Pikhof. Ta rõhutas, et eelnõu muudatusettepanekud on tehtud huvigruppide vajaduste põhjal. Puuetega inimeste koda ja erivajadustega inimesed kritiseerisid enim liiga madalat sissetulekupiiri, millest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama – esialgu oli selleks planeeritud 641 eurot. Nüüd tõsteti piiri keskmise palgani.

Teine seaduseelnõu oluline siht on see, et avalik sektor näitaks erivajadustega inimeste palkamisel eeskuju. Selleks plaanitakse 2020. aastaks võtta avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.

Margus Tsahkna tõi töövõimereformi suurima puudusena välja selle, et riik ja omavalitsused ei suuda pakkuda erivajadustega inimestele sotsiaalhoolekandeteenuseid. «Kõik puudega inimeste organisatsioonid on öelnud, et töövõimereform ei hakka tööle ilma reaalsete teenusteta, mis aitaks nende elu normaalsemaks muuta, mis aitaks neid tööturule ja mis aitaks neid üldse liikuma või ühiskonnaga suhestuma,» nentis sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Heljo Pikhof juhtis aga tähelepanu, et nende probleemidega tegelemiseks plaanitakse muuta sotsiaalhoolekande ja tööturuteenuste ja -toetuste seadust, mis on töövõimereformi eraldi osad ja mis tulevad riigikogus sügisel esimesele lugemisele. Pikhof tõdes, et erivajadustega inimestele tekitavad praegu enim muret rehabilitatsiooniteenused, mis ei jõua alati abivajajateni. Sageli saavad inimesed kasutada neid teenuseid, mida neile pakutakse, mitte selliseid, mida nad hädasti vajaksid. Ka sellesse seaduseelnõusse on Pikhofi kinnitusel juba muudatusettepanekuid tehtud.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles, et töövõimereformi jõustumisaega lükati edasi sellepärast, et muutusteks põhjalikumalt ette valmistuda. «Töötukassa ütles selgelt, et neil oleks vaja vähemalt aasta reformi rakenduse ettevalmistamiseks. Kuna seadus võetakse sügisel vastu, siis oleks mõistlik jätta sinna puhveraeg, et jõustumise tõttu ei jääks inimesed kohe reformi alguses hammasrataste vahele, vaid kõik oleks võimalikult hästi ette valmistatud,» kinnitas Kruuse.

Pikendatud aja jooksul valmistatakse muu hulgas ette vajalikud teenused, töötukassa võtab tööle juhtumikorraldajad, keda tuleb koolitada, ning otsib töötajaid, kellel on endal olnud vähenenud töövõime kogemus.