Vene energiatööstust ähvardab uus maksuhoop

Foto: SCANPIX.

Venemaa energiatööstust tabab ilmselt juba juuli lõpus märgatav – ja ettearvamatu – maksutõus, mis võib tuua kaasa toodangu vähenemise.

Vene rahandusminister Aleksei Kudrin soovib kaevandamismaksu tõstmise teel tuua riigikassasse tuleval aastal lisaks 6 miljardit dollarit. See oleks aga energiasektorile juba teine tagasilöök paari kuu jooksul.

Alles juunis teatas rahandusministeerium, et teeb lõpu kaugete Ida-Siberi maardlate toornafta maksupuhkusele ja kehtestab hoopistükkis 45-protsendilise ekspordimaksu, mis võib tuua sisse 4 miljardit dollarit.

Tööstusharu tippjuhtide ja analüütikute sõnutsi suurendavad sellised meetmed ebakindlust ja lükkavad edasi investeeringuid.

«Kuniks olukord on ebaselge, et saa me investeerimisotsustega edasi minna,» ütles riikliku naftafirma Rosnefti asepresident finantseeringute ja investeeringute alal Peter O’Brien.

Naftagigantide ja rahandusministeeriumi vahel on lahvatanud vaidlused, mis võivad riigi majanduskasvu kujundada aastateks. Nagu firmad väidavad, võib ettearvamatu maksupoliitika hävitada Venemaa sisemajanduse kogutoodangu kasvupotentsiaali.

«Me oleme valmis investeerima järgmise kümne aastaga 30 miljardit dollarit,» ütles TNK-BP finantsjuht Jonathan Muir. «Seda on aga palju tahta, kui meil pole aimugi, mismoodi maksusüsteem välja hakkab nägema.»

Rahandusministeeriumil on aga tarvis võidelda eelarvepuudujäägiga. Mullu oli defitsiit 5,9 protsenti, tänavu on eesmärgiks seatud 5 protsenti – ja tore oleks, kui vähemgi. Kudrin soovib kõigest väest hoida ja kaitsta riigile nafta pealt sülle kukkuvaid tulusid, mis on pensionite maksmiseks tulevikus hädavajalikud.

Riigireserv, mis enne kriisi 142 miljardi dollari suuruseks jõudis paisuda, ongi juba 39 miljardi dollari peale kokku kuivanud.

«Kudrin ei taha anda kellelegi punast krossigi,» ütles investeerimispanga Uralsib peastrateeg Chris Weafer. «Tema suur mure on see, et nafta hind võib iga hetk kokku kukkuda. Ta teab, et eelarve on ohus.»

Esmapilgul on ilmne, miks Kudrin naftasektori sihikule on võtnud. Paar aastat tagasi, kui kõik kartsid, et tootmine suure maksukoorma all aeglustuda võib, kuulutas Kudrin investeeringumahukatele uutele piirkondadele, näiteks Ida-Siberile välja maksupuhkused.

Selle tulemusel on äri õitsenud. Veel hiljuti teenisid sellised naftafirmad nagu Rosneft iga Ida-Siberis toodetud barreli pealt 45 dollarit kasumit, ütleb Prosperity Capital Managementi fondihaldur Ivan Mazalov.

Lääne-Siberis kukkus neile barreli pealt vaid 7-8 dollarit. Nüüd on olukord muutunud ning analüütikud ütlevad, et investeerimistempo langeb – mis omakorda tõstab riski, et tootmine aeglustub taas juba tuleval aastal. Kui kaevandamismaksu tõus teoks saab, muutuvad mitmed Lääne-Siberi naftaväljad tuleval aastal kahjumlikuks.

Lobigrupid on seadnud endale eesmärgiks muuta praegust käibepõhist süsteemi, kus riik võtab endale 90 protsenti naftafirmade käibest kogu ekspordilt, mille hind ületab 25 dollarit barrelist.

Nad nõuavad üleminekud kasumipõhisele süsteemile aastaks 2012. Naftafirmad väidavad, et praegune süsteem on ebaõiglane, kuna alates selle kehtestamisest seitse aastat tagasi on kulud kõvasti tõusnud, samal ajal sunnib aga olemasolevate Lääne-Siberi väljade ammendumine firmasid kaugemaid ja kulukamaid maardlaid arendama.

Vastasseis on tõsine ja puudutab Venemaa majanduse tulevikku tervikuna. Praegune süsteem sepistati selleks, et võtta vahele 1990. aastate hooletud ja kontrollimatud naftaparunid ning koguda nende hõlptulu kokku majanduse mitmekesistamise nimel.

Sellele vaatamata sõltub aga majandus siiani energiast. Ja võib-olla isegi senisest enam. Üks põhjuseid, miks rahandusministeerium kasumipõhisele süsteemile üle minemast tõrgub, on kartus, et firmad hakkavad taas rakendama siirdehinnakujundust – mis oli populaarne 1990. aastatel, mil Venemaal viimati kasumipõhine maksusüsteem oli.

«Enne uut süsteemi õnnestus firmadel väga edukalt makse minimeerida,» ütles Mazalov. «Rahandusministeerium peab nägema, millised on kulud. Ning veenduma, et firmad tulusid ei varja,» ütles valitsuse nõustaja Sergei Vakulenko, kes töötab Cambridge Energy Research Associatesi Moskva osakonnas.

Praegu ütleb ministeerium igatahes, et võib kasumipõhist süsteemi vaid eksperimendi mõttes mõnel naftaväljal katsetata. 2012. aasta tähtajast pole igatahes juttugi.
 

Copyright  The Financial Times Limited 2010.