/nginx/o/2013/12/18/2701264t1h90ec.jpg)
SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe hinnangul tuli talle üllatusena statistikaameti eile avaldatud teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnang, mille kohaselt kasvas majandus 2,2% aastatagusega võrreldes.
Ruta Arumäe: Eesti majanduskasv tuli üllatusena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist oli üllatusega, sest kvartal varem oli majandus 1,4% languses. Mina oleks oodanud majanduslanguse jätkumist,» ütles Ruta Arumäe Postimehele.
«Kas kvartaliga toimus majanduses mingeid sisulisi äkilisi pöördeid paremuse poole? Mitte eriti. Sektorite kohta avaldatud andmed ei ole näidanud mingeid erilisi sisulisi muudatusi, tegemist on olnud samade trendide jätkumisega nagu esimeses kvartalis. Mis langes, langes edasi, ning mis tõusis varem, tõusis edasi,» märkis Arumäe.
Ka jaekaubanduse reaalmahud suurenesid teises kvartalis praktiliselt samapalju kui esimeses, turistide arvu kasv jäi samuti muutumatuks. Vaid töötlevas tööstuses kasvud veidi paranesid.
SKP detailseid andmeid sektoriti veel ei ole, seega võib järelduste tegemise asemel teha Arumäe sõnul esialgu vaid oletusi.
Esialgsetel andmetel paranes kõige rohkem tööstuse lisandväärtus. Peamiseks pidurdajaks oli statistikaametil märgitud kinnisvarasektor, järelikult pidi transpordisektori langus olema väiksem kui varem, kuigi raudteetransiidi mahud on langenud rohkem kui esimeses kvartalis.
Peamine muudatus, mis võrreldes esimese kvartaliga toimunud on, on inflatsiooni asendumine deflatsiooniga.
«See alandab tootmiseks vajalike sisendite hindu ning need on langenud kiiremini kui väljundite hinnad.»
Arumäe sõnul oligi ainus sektor, kus hinnad veel kasvasid, kinnisvarasektor, ning see oli ka majanduse peamine pidurdaja.
«Seega tundub peamine trendide muutja majanduskasvus olevat hindade muutus,» kommenteeris analüütik.
«Ning viimaseks, kuid mitte vähem olulisemaks detailiks on see, et üks väga suur majanduskasvu panustaja tundus teises kvartalis olevat netotootemaksud. Ma kipun arvama, et ilma nende suurenemiseta oleks tõenäoliselt majanduslangus jätkunud,» lisas Arumäe.
«Kas nihkus maksude laekumine esimesest kvartalist teise peale või oli seal muid erakorralisi tegureid, kuid mingi anomaalia nendega seoses SKP numbritele on, nii teises kui esimeses kvartalis.»
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2 protsenti, sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.
Esialgsetel andmetel panustas SKT kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, kusjuures olulisima panuse selleks andsid puidu- ning koksitööstus. Samal ajal pidurdas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu jätkuvalt peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise tegevusalade lisandväärtuse kahanemine.
Enim pidurdas Eesti majandust ameti teatel kinnisvaraalane tegevus, seda peamiselt kiirelt kasvanud hindade tõttu. Esialgsete arvestuste kohaselt mõjutas SKT kasvu oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude ning käibemaksu laekumise kasv.
2014. aasta II kvartali täpsustatud SKT avaldab statistikaamet 8. septembril.