Rahandusministeerium: tarbijate kindlustunnet ei ole geopoliitilised pinged kõigutanud

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.
Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben. Foto: Laura Oks/Postimees

Teise kvartali majanduskasv on eelmiste kvartalitega võrreldes paremini kooskõlas palgatulu jätkuvalt kiire lisandumisega. Tarbijate kindlustunnet ei ole geopoliitilised pinged esialgu kõigutanud ja eratarbimine kasvas ilmselt kiires tempos, kommenteeris rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütik Madis Aben teise kvartali majanduskasvu.

Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majanduse maht teises kvartalis aastatagusega võrreldes 2,2 protsenti ja esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.

«Maksuameti andmetel palgasaajate lisandumine teises kvartalis jätkus, kuid keskmise palga kasvutempo on esimese kvartaliga võrreldes veidi aeglustunud. Keskmine tarbimiskorv oli teises kvartalis sama kallis kui aasta tagasi, mistõttu nii töötajate kui ka pensionäride ostujõud paranes oluliselt,» kommenteeris Aben.

Eesti peamiste eksporditurgude arengud on ministeeriumi hinnangul jätkuvalt tagasihoidlikud. Kaupade ekspordi vähenemine teises kvartalis oli seotud peamiselt Venemaa ja Rootsiga.

«Venemaa puhul on tegu ostujõu vähenemise ning halvenenud majanduskeskkonnaga, Rootsi puhul aga elektroonikasektori nõrkusega. Teenuste eksport püsis teises kvartalis tugevana, kompenseerides osaliselt kaupade ekspordi vähenemist,» lisas analüütik.

Tootmise poole pealt panustas majanduskasvu oluliselt töötlev tööstus, mida toetas kõrge lisandväärtusega kütteõlide tootmine.

«Hästi läks ka puidu- ja toiduainete tootmises ning veel mitmes kõrgemat lisandväärtust andavas harus. Kasvu toetasid veel valdavalt siseturule suunatud jaekaubandus ning info- ja sidesektor. Positiivne mõju oli ka välis- ja siseturismiga seotud valdkondadel.»

Eesti majanduse edasist arengut peaks ministeeriumi hinnangul kaudselt toetama globaalse majanduskliima paranemine teises kvartalis ning euroala püsimine taastumise trajektooril. Ida suunal on aga riskid viimase poole aasta jooksul pidevalt suurenenud ning võimalikud mõjud Eesti majandusele hakkavad võtma konkreetsemaid jooni. Rahandusministeerium arvestab nendega suve lõpul valmivas prognoosis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles