/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
Eesti Pank näitas reede hommikul ajakirjanikele esimest partiid Eesti euromünte, mis vermiti üleeile Soome rahapajas.
Esimene partii Eesti euromünte jõudis Tallinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Panga nõukogu koosolekusaali ajaloolisele sametlauale olid välja pandud kolm komplekti Eesti euromünte. Euromünte on kaheksas erinevas vääringus: ühe-, kahe-, viie-, kümne-, 20- ja 50-sendine ning ühe- ja kahe-eurone.
Eesti Pank tellis Soome rahapajalt 194 miljonit münti, mille vermimine algab tuleval teisipäeval.
Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve lausus, et tellitud kogus katab rahavahetuse ja euro kasutuse esimese poolaasta mündinõudluse.
Keskpank arvestab, et iga kümnes uus münt läheb otseteed kollektsionääride kogudesse ega jõua tavakäibesse.
Eesti euromüntide tagakülge ilmestab Eesti kontuurkaart. Müntide kujunduse autor on Lembit Lõhmus.
Lõhmus märkis, et otsustas kasutada Eesti kontuuri seetõttu, et ükski teine eurot kasutav riik polnud seda teinud.
«Eesti siluett võiks olla meie omapära,» ütles Lõhmus. «Ega me maailmale münti ei tee, teeme iseendale. Nii nagu meie suhtume asjasse, nii suhtuvad ka teised.»
Euro tuleb Eestis käibele 1. jaanuaril 2011. Euromüntide esikülg on kõikides riikides ühesugune, tagakülje aga võib iga liikmesriik ise kujundada.