/nginx/o/2014/08/08/3262661t1hecbe.jpg)
Läänemaa suurim tööandja, rahvusvaheline ettevõte PKC Group, mis valmistab autotööstusele juhtmeköidiseid, lõpetab aasta lõpuks tootmise oma Haapsalu tehases. Seetõttu kaotab töö kuni 347 inimest.
Haapsalu maksutulust võib kaduda seitse protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ennelõunal valitses PKC Groupi Haapsalu tehase juures pingeline õhkkond, kuid avalikult kommentaaride andmisest töölised keeldusid. Üks meeldiv proua tegi siiski kontori ukse lahti ning juhatas meid Haapsalu tehase juhataja kabinetti.
«Kes teid sisse lasi?» küsis tehase juhataja Leo Mander. Midagi muud ei öelnud aga temagi, viidates sellele, et tegu on börsiettevõttega, nii et kommentaare jagavad ainult pressiesindaja ning juhatuse esimees Lauri Rohtoja.
Ettevõte põhjendas Haapsalu tehase sulgemist sellega, et tootmisvajadus on suurem, kui Läänemaal töökäsi jagub. «Jätkuv kliendibaasi konsolideerumine ja muutunud ostukäitumine seavad järjest suuremaid nõudmisi tehastelt eeldatavale paindlikkusele, mida Haapsalu tehas, arvestades tööjõu saadavust ning tootmise mastaapi, tulevikus pakkuda ei suuda,» rääkis PKC Eesti juhatuse esimees Rohtoja. Ta lisas, et Haapsalu tehase sulgemisega muutub PKC Group efektiivsemaks ning suudab seeläbi vastata paremini oma klientide ootustele.
Ümberkorralduste käigus plaanib ettevõte loobuda renditööjõust ning asendada oma Keila tehase renditöölised Haapsalust vabanevate töötajatega.
Haapsalus koondatavate inimeste arv selgub lõplikult siis, kui on teada, kui paljud töötajad võtavad vastu ettevõtte pakkumise jätkata tööd Keilas. Tööd seal pakub PKC 100–120 inimesele, kelle transporti Haapsalu ja Keila vahel on firma valmis ka korraldama.
«Transport on korraldatud ainult märtsikuuni, nii et pole mõtet Keila töökohta vastu võtta,» teadis öelda aga keskealine naine, kes on töötanud tehases kolm aastat. Tehase ümber töölistega rääkides väitsid kõik kui ühest suust: «Kodukohast töökoha leidmine ei ole sugugi kerge, pool Haapsalut töötab siin.» Tumedapäine neiu, kes on tehases töötanud kaks aastat, tunnistas, et tema ei saa Keilasse tööle asuda. «Mul on väike laps, seega pole võimalik vahetustega tööl käia.»
Haapsalu tehase sulgemine tuli kui välk selgest taevast. «Kui kutsuti kõik töölised kokku, siis polnud õrna aimugi, et selline otsus juhtkonna poolt tuleb,» tunnistas 23-aastane neiu. «Peale teate kättesaamist hakkasin õhtul kodus töökuulutuste portaale sirvima.»
PKC Eesti informeeris tehase töötajaid ja usaldusisikuid eelseisvast Haapsalu tehase sulgemisest neljapäevasel üldkoosolekul.
«Meile öeldi, et see on äri,» lausus proua, kes on Haapsalu tehases töötanud 13 aastat. Ta lisas, et töötajatele loeti ette samasugune pressiteade, nagu saadeti linnaisade ja ajakirjanike postkasti. «Sellele järgnes küsimuste-vastuste voor.»
Juhatuse esimees Rohtoja ütles, et PKC Eesti püüab igati kaasa aidata, et kõik Haapsalu tehase töötajad leiaksid endale kiiresti sobiva töökoha ning nende toetamiseks ja abistamiseks tehakse koostööd töötukassa ja seotud omavalitsustega.
«Ma arvan, et eks meil on hea sotsiaalsüsteem ja Haapsalus tööd ikka pakutakse, nii et tuleme sellest välja. Aga see on väga halb uudis,» tõdes Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles, et olukord on halb. Ta selgitas, et linna maksubaas väheneb ja sotsiaalne olukord halveneb, kuna PKC on Haapsalus väga oluline tööandja. Haapsalus on kokku umbes 4700 maksumaksjat, nii et PKC töötajate osa moodustab maksutulust umbes seitse protsenti.
«See on ehe näide sellest, kuidas vabariigi valitsusel puudub sisuline regionaalpoliitika,» kommenteeris PKC Eesti Haapsalust lahkumist linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid. Ta selgitas, et riik pole loonud stiimuleid, et hoida ettevõtlust väljaspool Harjumaad.
Haapsalu tehase puhkenurgas olnud töölised jõid eile kohvi, suitsetasid ja lobisesid. Nägudest võis välja lugeda, et miski teeb neile muret, kuid seda prooviti varjata valju naeruga. «Lugesin lehest, et linnapea on šokis, et tehas kinni pannakse,» ütles naisterahvas, kes on tehases töötanud selle avamisest saadik. Ta lisas, et linnapea pole ise 16 aasta jooksul kordagi tehast külastanud. «Ta sai ise ka teada, kus Haapsalus on tehas, kust ta oma tulumaksu saab.»
«Mingisugune grupp töölistest läheb kindlasti Keilasse, neil ei jää muud üle. Me elame lihtsalt regionaalselt vales kohas. Neil oli õnne, et meil omal ajal see tehas siia toodi,» kommenteeris 15 aastat oskustöölisena töötanud naine.
Ta lisas, et vaevalt on töötukassa õnnelik, kui näeb enda ukse taga 350 õnnetut töölist. «Omal ajal olid väga ilusad ajad, linnas oli uhke tunne rääkida, kus töötad. Nüüd oleme linna peal väga kuulsad – kõik peatuvad ja küsivad, mis meist saab,» naeris ta.
«Ehk tuleb lihtsalt korter maha müüa ja mõelda Keilasse sõidu asemel hoopis laevapileti ostmisest,» tunnistas naine, kes lisas, et mis elu see on, kui kell pool viis hommikul väljub buss Haapsalust Keilasse. «Ega nad mind ukse eest ju peale ei korja.»
Pensionieale lähenev tööline ütles, et kuna ta elab üksi, siis mõjutab koondamine oluliselt tema finantsseisu. «Aga minu olukord pole veel kõige hullem, sest siin töötab ka peresid – nii mees kui ka naine –, kus mõlemad teenivad tehases,» arvas ta siiski.