/nginx/o/2014/08/09/3263245t1h7999.jpg)
Loetud tunnid pärast seda, kui Vladimir Putin lääne toidule lauskeelu lajatas, julgustab jõukas Moskva poekülastaja Dmitri Kornilov presidenti jätkama samas vaimus.
Vene tarbija neelab toidukeelu alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui sa kõnnid tänaval ja keegi solvab sind, mitte üks kord ja mitte kaks korda vaid kolm korda, siis kolmandal korral sa annad vastu,» selgitas ökonomistina leiba teeniv Kornilov Financial Timesi korrespondendile. «Uhkus pole üksnes inimestes, uhkus on ka rahvastes.»
Koos keeluga käivitas Vene riigitelevisioon reklaamikampaania kiitmaks kohalikku põllumajandust, rõhutamaks kodumaiste puu- ja juurviljade headust ning kinnitamaks, et sanktsioonidest tõuseb kohalikele tootjatele kõvasti kasu.
Televaatajaile toonitati, et peatselt tekib sadu töökohti mitte üksnes põllumajanduses, vaid ka sellega seotud sektorites nagu näiteks masinaehituses.
Ühe reporteri hinnangul on Vene toodangu kvaliteet «maailma parimate seas». «Euroopa toodetest leiate te sageli säilitusaineid ja lisandeid,» selgitas reporter ning nentis, et Vene tarbijad on alati kurtnud sellise kauba «plastmassimaitse» üle.
Moskva eliitpoe Azbuka Vkusa ees seisab pangatöötaja Jevgeni Kiseljov (27), kes mõistab, et antud kaupluses jääb puu- ja köögivilju peatselt vähemaks. Kui ta kinnitab, et nad saavad sõpradega ilusti hakkama: «Pole probleemi. Kõik on hästi. Meil tuli ju [läänele] kuidagi vastata.»
Ühe Vene lihaimpordi-ettevõtte töötaja sõnutsi on tema keelu poolt – vaatamata sellele, et firmal tuleb Hispaania ja Portugali liha asemele midagi muud leida ning rahaline põnts tuleb ilmselt tugev. «Kui keegi sind peksab nagu piñatat, kas sa oled siis lihtsalt vait või?» küsis naine.
Ja jätkas: «Impordikeeld on alles algus. Talv on tulekul. Vaatame, kes siis viimasena naerab. Las Euroopa maksab.»
On ka murelikke inimesi, kes kardavad toidupuudust nagu seda kogeti 2008-2009 aastate finantskriisi päevil. «Sanktsioonid – nii Vene kui lääne omad – ajavad lihtsalt kõik asjad hullemaks. Nüüd jääb poodides kaupa vähemaks,» usub ettekandja Aleksandr Malofejev. Kriisiaegset odava leiva nappust meenutab ka eakas ostja Anna Vetotškina säästupoes Pjaterotška. Ning treener Marina Rõbakova lisab: «Hinnad tõusevad ja see annab hoobi tarbija rahakotile. Ja Vene kaupade kvaliteet on kehvem ka.»
Teised aga, nagu Kornilov, näevad pikemat perspektiivi. Sanktsioonid ja vastusanktsioonid kestavad «maksimaalselt kolm kuni neli aastat, siis on kõik jälle nagu enne,» on Kornilov kindel. Ja mis need väikesed ebamugavused venelasele ikka teevad: «Vene inimesed elavad kõik üle.»