Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kas poed ja tanklad võivad konditsioneeri põhja keerata?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Külm piimalett poes.
Külm piimalett poes. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

«Mitte ei saa aru – iga kord, kui ma Prisma poodi või Statoili lähen, siis ma mõtlen, et kuidas siin nii neetult külm on. Ilmselt need joogid ei vaja seal külmkappe, nad külmuvad iseenesest. Tegelikult tekib paljudel sellest meeletust kuumast külma mineku tagajärjel noha, köha vms. Miks peab konditsioneeri vms põhja lükkama ja kas seda üldse tohib teha? Teisalt olen käinud ka ilusalongis, kus peab mitu tundi räiges leitsakus istuma. Kas on mingid nõuded, et konditsioneer peab teenindusasutuses olemas olema või kuidas seda kasutada?» uuris Tarbija24 lugeja.

Vastab tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa:

Meie saame rääkida ainult töötaja vaatepunktist: seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest. Klientide seisukohast oskab võib olla täpsemalt öelda tervise- või tarbijakaitseamet. Kui samas ilusalongis oleks töötaja kurdaks, et tal on liiga palav, siis see kuuluks meie kompetentsi. Samas, kui kliendil on lämbe ja palav, siis on ka töötajal lämbe ja palav ning selline töökeskkond ei ole kindlasti töö tegemiseks sobilik.

Tagasi üles