Saksa ajakirjanik ennustab Nõukogude aega Vene poodidesse

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustreeriv foto.
Illustreeriv foto. Foto: Karli Saul/SCANPIX

«Impordikeeld vaid suurendab Venemaa rahvusvahelist isolatsiooni ja töötab nende enda huvide vastu,» tsiteeris CNN eile üht anonüümset USA administratsiooni esindajat. «Vene keskpank tõi eile välja, et importtoidu keeld lööb üles Venemaa niigi kõrge inflatsiooni, õõnestades Vene kodanike ostujõudu,» leidis ta.

Sarnast seisukohta väljendas Deutsche Welle ajakirjanik Bernd Johann: «Nagu Nõukogude ajal võib Venemaa taas läbi ajada lääne toodeteta. Kreml tahab karistada ELi ja teisi riike. Kuid kõige rohkem kannatavad vene tarbijad.»

DW analüüsi järgi teevad sanktsioonid halba nii venelastele kui eurooplastele. «Just seetõttu EL kõhkleski nii kaua, enne kui lõpuks sanktsioonid käiku lasi.  Malaisia reisilennuki allatulistamine otsustas aga käigu.

Ajakirjanik juhtis tähelepanu ka sellele, et kui lääs valis oma sanktsioonide sihtmärgiks Vene ettevõtted, kes on Kremlile lähedased, siis Putin pole oma kättemaksus valikuid teinud. «Tema piirangud lääne toodetele kahjustavad paljusid äriinimesi, kel pole selle konfliktiga midagi pistmist,» tõdes Johann.

«Kuid Putini sanktsioonid saavad olema Vene tarbijatele eriti kahjulikud,» lisas ta. «Supermarketites on väiksem kaubavalik. Tarbijad peavad toitu ostes rohkem taskuid tühjendama. Venemaa üksi ei suuda tarbijanõudlust rahuldada. Tagajärg on kõrgemad hinnad ja kaubapuudus.»

BBC kohaselt oli EList Venemaale imporditavate toidukaupade pingerida mullu järgnev: puuviljad (1076 miljoni euro eest), juust (985 miljoni euro eest), sealiha (969 miljoni euro eest), juurviljad (769 miljoni euro eest), kange alkohol (725 miljoni euro eest), vein (597 miljoni euro eest), pagaritooted ja pasta (575 miljoni euro eest), täpsustamata muu toidukaup (496 euro eest), loomatoit (483 miljoni euro eest) ning rupskid ja muu liha (460 miljoni euro eest).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles