Sanktsioonid tabavad valusalt Soome liha- ja piimatootjaid

Valio tooted kadusid Vene lettidelt juba möödunud kuul. Foto: Itar/tass/Scanpix

Venemaa vastusammud tabavad väga valusalt Soomet, põllu- ja metsamajandustootjate keskliidu (MTK) juht Juha Marttila nimetas toimuvat tõsiseimaks kriisiks toiduainetootmise ajaloos.

Marttila ennustas, et sisseveokeeld võib tarbijahindu ajutiselt alandada, kuid pikemas perspektiivis on oodata toidukorvi kallinemist.

Nii totaalne keeld oli nii Marttilale kui ka MTK metsavaldkonna juhile Antti Sahile täielik üllatus. «Emotsioonidele ruumi ei jäetud. Faktid on sedavõrd robustsed,» nentis Sahi Iltalehtile antud intervjuus.  

Enim saavad kannatada piima- ja lihatööstused. Sahi sõnul on keelu mõju nii eurodes kui protsentides võimatu öelda, kuid selge on see, et tootjatele läheb see kalliks maksma.  

Euroopa siseturul tekib ruttu ülepakkumine, mis viib hinnasõjani, ja mõnda aega on seda näha ka tarbijahindades. Konkurents kärbib tootjahindu, mida on tunda siis juba otse tootjate juures.

Soome toiduainete eksport Venemaale oli mullu kokku 430,2 miljonit eurot, millest 350 miljonit ehk 81 protsenti oli Valio osa. Ülejäänud 80 miljonit Soomest Venemaale suunduvast ekspordist jaguneb mitme eri tooterühma vahel.

Toiduainetööstuse liidu tegevdirektori Heikki Juutineni sõnul tabab keeld tooterühmadest enim juustu ja võid. Juustu ja juustulaadseid tooteid viiakse Soomest Venemaale 128 miljoni euro eest, võid 73 miljoni euro eest. Jogurteid ja muid hapendatud piimatooteid veeti välja 21 miljoni euro ulatuses. «Valiole on see siiski suur väljakutse, kuid ettevõte võib otsida omale uusi turge ja valmistada kasutamata jäänud toorainest piimapulbrit,» rääkis Juutinen ajalehele Helsingin Sanomat.  

Valio Venemaa turule suunatud tootmine on peatatud, firma tegevjuht Pekka Laaksonen kinnitas STT-le, et piima kasutatakse muul otstarbel. Tema sõnul jätkab ettevõte tootjatelt toorpiima vastuvõtmist. Valio käive Venemaal on ligi 400 miljonit eurot, mis on viiendik kontserni kogu käibest. «Olukord on äärmiselt murettekitav,» nentis Laaksonen.    

Lihatoodetest moodustas mullu suurima osa sealiha, mida veeti Soomest välja 12 miljoni euro väärtuses. Venemaa pole lubanud sealiha riiki vedada jaanuarist saadik ja nii ei too vastusammud liha ja lihatoodete valdkonnas kaasa muutusi. HKScani tegevjuhi Hannu Kottoneni kinnitusel on vireletud juba aasta algusest saadik, kusjuures samal seisukohal on Atria kommunikatsioonijuht Hanne Kortesuoja.

Juutineni oletusel on sisseveokeelu mõju Venemaale endale suur. «Siin on tegemist nii paljude tooterühmadega ja suurte kogustega, seega oleksin väga üllatunud, kui venelastest tarbijad sellele mingil moel ei reageeri. Lisaks annab ekspordiahel Venemaal paljudele tööd.»