Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täielik keeld mõjus Eesti tootjaile kui külm dušš

FOTO: Pm

Vene peaminister Dmitri Medvedev kinnitas eile hommikul president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit looma- ja sealihale, puu- ja juurviljadele, linnulihale, kalale, piimale ja piimatoodetele.

Kui Putin rääkis üleeile õhtul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele piirangutest nende toidu impordile, siis keeldusid ettevõtjad uskumast, et keeld võib olla täielik ehk kehtida kõikidele riikidele ja toodetele. Veel eile hommikul rõhutasid ka Eesti ettevõtjad küllalt rahulikult, et kõigepealt tuleb täpne nimekiri ära oodata ja alles siis saab hakata rääkima, mida võib see endaga kaasa tuua.

Keskpäeva paiku tulnud teade täielikust keelust mõjus kui külm dušš. «Otsus tuli kangem, kui arvasime. Eeldasime, et sõbralikumad piirkonnad nagu Soome jäävad ikkagi lahti, aga Venemaa otsus oli väga resoluutne,» ütles Eesti Piimaliidu juht Jaanus Murakas. «Aga see ongi uus reaalsus, et iga päev võib olla uus reaalsus.»

Venemaa osakaal nii Eesti koguekspordis kui ka põllumajandussaaduste ekspordis on tasapisi aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade puhul on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi mullu ligi viiendik eksporditud toidust. Üle poole sellest moodustavad omakorda joogid, eelkõige alkohol, mis aga on enamasti re-eksport ehk mujalt sisse ostetud kauba edasimüümine.

Keelud pole midagi uut

Olulisimad impordikeelu otsesed kannatajad on piima- ja kalatootjad. Neist enamik on aga juba aasta algusest saati pidanud uusi turgusid otsima, kuna Venemaa fütosanitaaramet keelas peaaegu kõigi Eesti piima- ja kalatöötlejate ekspordi Vene tolliliitu. Vaevalt jõuti mõni neist keeldudest tühistada, kui sadas peale uus ja täielik keeld. Poliitikud usuvad, et Vene turult eemalolekukogemus tuleb Eesti ettevõtetele aga kuhjaga kasuks.

«Me oleme karastunud juba igasugustes Venemaa poliitikates, olgu selle nimi siis sealiha ekspordipiirangud või paljude Eesti ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist. Karastust on kõvasti,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvestas välja, et Venemaa keelu mõju võib eelmise aasta andmete põhjal ulatuda ligikaudu 75 miljoni euroni.

Ettevõtjaid paneb aga eelkõige muretsema keelu mõju Euroopa Liidu siseturule – kõik see kaup, mis jääb Venemaale müümata, tuleb ju kuskil maha müüa. Piltlikult öeldes hakkavad Euroopas näiteks voolama piimajõed, kuna piima toodetakse Euroopas üha rohkem ja tunduvalt enam kui endal tarvis. See võib tuua kaasa drastilise hinnalanguse esmatootjatele ehk põllumeestele. Selleks et kaubast lahti saada, peavad hindu langetama tõenäoliselt ka tööstused, nii et euroliidu tarbijatele muutuvad toiduhinnad ilmselt ajutiselt odavamaks.

«Ma arvan, et need muutused [hindades – K.H.] saavad olema väga suured, sest turgudel on komme isegi ette reageerida. Võib-olla reageerivad turud isegi üle. Juba praegu on tundidega näha, kuidas Euroopas piimatoodete hinnad langevad,» rääkis Murakas.

Kindel on see, et kogu Euroopa Liidu põllumajandussektori pöörab see keeld pea peale. Oluline on mõista, et mõju Eesti majandusele ja ettevõtetele ei avaldu vaid selles, et siinsetele tootjatele jääb kaup kätte, vaid Euroopas tekkiv ülepakkumine tekitab ülitiheda konkurentsi ka ELi siseturul, kuhu üritatakse enamik Venemaast üle jääv kaup pressida.

Eriti mures on aga Läänemere kalatöötlejad, kelle jaoks on Venemaa sisuliselt asendamatu eksportriik, kuna siinsetes vetes väga levinud räime ja kilu süüakse peamiselt ainult Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.

Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimehe Mart Undresti sõnul on Läänemere regioonist Venemaale liikuva kala hulk liiga suur, et seda kuhugi ümber suunata.

«Oleks see nii, et ainult Eesti läheb kinni, aga kogu Läänemere regioon põhimõtteliselt. See tähendab, et mitusada tonni kala jääb kuskil üle. Alternatiivsed turud nagu Ukraina ja sealsed arengud ei ole ka midagi positiivset. Pluss need, kes teevad kalast konserve, nende turust jääb ka suurem osa itta. Niikuinii on see seis olnud viimane aasta juba väga pingeline. See samm lükkab selle nüüd kuhugi uude äärmusesse,» rääkis Undrest.

Samm tõi turule heitlikkust

Piimatöötlejad on veidi optimistlikumad. Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov ütles, et see samm tõi turule heitlikkust, aga inimesed kogu maailmas vajavad endiselt süüa. «Siin peaks vaatama suurt pilti. Lõpuks on kogu maakera üks anum ja tuleb ühel või teisel viisil ära toita. Küsimus on selles, kes kuhu müüb. Pigem siis otsitakse uusi turge, » rõhutas Solovjov.

Kui sanktsioonide mõju kogu Eesti majandusele hinnatakse pigem tagasihoidlikuks, siis peaminister Taavi Rõivas nentis, et sel võib olla siiski märkimisväärne mõju konkreetsele ettevõttele. «Ma isiklikult väga loodan, et nendel ettevõtetel on olemas alternatiivsed plaanid. Ma loodan, et nad on kuulnud neid hoiatusi, mida on öelnud välja nii poliitikud kui ka analüütikud, et Venemaa-suunaline kaubavahetus võib saada tagasilöögi, tulenevalt Ukraina sündmustest,» selgitas Rõivas.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo rõhutas, et keelu mõjud on tunduvalt pikemaajalisemad ja kaudsemad, kui esmapilgul võib tunduda. «Venemaa ja vene turg nõrgeneb, rubla nõrgeneb ja ostujõud väheneb. Praegu tuleb 16 protsenti turistidest Eestisse Venemaalt. Kui nende ostujõud väheneb, ei jaksa nad reisida, ja sellest saab loomulikult ka meie majandus kannatada,» kirjeldas Palo.

Tagasi üles
Back