Päevatoimetaja:
Sander Silm

SEB: eestlased maksavad pangakaardiga peamiselt toidu, leedulased rõivaste eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anette Parksepp
Copy
Pangakaart.
Pangakaart. Foto: SCANPIX

Kui Leedus kulutatakse pool kaarditehingute mahust rõiva- ja jalatsipoodides, siis Eestis on rõivaostude osakaal 11 protsenti ning pool kaardimaksete mahust tehakse SEB statistika järgi hoopis toidupoes.

Leedus, kus toidupoes sularahas tasumine on endiselt populaarne, moodustavad need kulud vaid kuus protsenti kaardiga tehtud ostudest.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas ütles, et kuigi Eesti ja Leedu asuvad geograafiliselt lähestikku, on pangakaartide kasutamise harjumused üsna erinevad. «Eestis makstakse 52 protsendil juhtudel pangakaardiga toote või teenuse eest, kuid Leedus on makseterminalide kasutamine palju väiksem, moodustades kaarditehingute kogumahust vaid kolmandiku. Ülejäänud osa tehingutest moodustavad sularaha väljamaksed automaadist,» sõnas Messimas.

Vanemad kliendid on ettevaatlikumad pangakaartidega tasumisel. «Nii Eestis kui Leedus kasutab noorem generatsioon pangakaarte aktiivselt, kuid vanematele inimestele on kaardimakse siiani midagi mitte harjumuspärast, mida tehakse pigem ettevaatlikult,» märkis Messimas. «Samas on Eesti seeniorid siin mõnevõrra oma Leedu eakaaslastest uuendusmeelsemad. Soopõhiselt – naised kasutavad ostude eest tasumisel pangakaarti meestest meelsamini, kusjuures siin riigiti klientide käitumine ei erine,» märkis Messimas.

SEB viis läbi uuringu 5000 juhuslikult valitud 16–70 aastase pangakaardi kasutajate vahel Eestis ja Leedus 2013. aasta lõpus.

Tagasi üles