/nginx/o/2014/08/07/3259091t1h553f.jpg)
7. augustil 2008 andis Gruusia president Mikheil Saakašvili oma vägedele korralduse võtta taas kontroll Lõuna-Osseetia üle ning pommitada sealset pealinna Tshinvalit. Vaid mõni tund hiljem tulvasid Roki tunneli kaudu kohale Vene relvajõud – kes olid just sealsamas Lõuna-Osseetia piiri taga õppusi pidanud.
Täna, kuus aastat hiljem, kardetakse ajaloo kordumist vaid mõnisada kilomeetrit eemal Ida-Ukrainas, kirjutab Financial Timesi Ida-Euroopa toimetaja Neil Buckley. Hiljutised märgid on ärevakstegevad. USA ja NATO ametnike andmetel on Venemaa viimase paari päevaga kahekordistanud oma sõjalised jõud Ukraina piiri taga ligikaudu 20 000 mehe peale.
Kiievi sõnutsi on vähemalt sama suur hulk invasioonivalmiduses Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel. Samal ajal on Moskva käivitanud ulatuslikud õhuväeõppused, mis kestavad reedeni – homseni.
Oluline on siinjuures teada, et Venemaa poolt toetatud mässulised separatistid Ukraina idaosas seisavad silmitsi kaotusega Ukraina tugevnenud armeele ning valmistuvad oma viimaseks võitluseks Luganskis ja Donetskis.
Sarnaselt kuue aasta tagustele sündmustele Tshinvalis sattus Donetsk teisipäeval õhurünnaku alla. Nagu hoiatas päev hiljem NATO pressiesindaja, võib Moskva nüüd kasutada «humanitaar- või rahuvalvemissiooni [vajaduse] ettekäänet saatmaks väed Ida-Ukrainasse».
Sekkuda või mitte sekkuda? See võib olla Vladimir Putini tähtsamaid küsimusi alates esmakordselt Venemaa peaministriks saamisest selsamal nädalal 15 aastat tagasi, kirjutab Buckley.