/nginx/o/2014/08/07/3259007t1hb01a.jpg)
Harjumaal elava Riste suvekodu õuele kerkis tänavu uus kasvuhoone, mille ehitamisest oli mais juttu ka Tarbija24 veergudel. Kuidas aga sobib uusehitis taimedele ja kui hästi need algaja aedniku käe alla saaki annavad, kirjutab algaja aednik suve jooksul Tarbija24 peetavas blogis.
Nüüd läheb siis juba viies palav nädal, kui ilmselt kõigi kasvuhoonete uksed-aknad nii ööl kui ka päeval pärani seisavad ja sellest hoolimata ikka õhku ei jätku. Selle eest on seal tohutul hulgal parme, kes kasvuhoonesse sisenejat otsekohe raevukalt ründavad ja enne rahule ei jäta, kui too majast välja on saanud.
Kuna kasvumaja uks on nüüd nii päeval kui ka öösel lahti, siis leidsin, et peaks selle sissekäigu kutsumata külaliste jaoks kuidagi ära tõkestama. Küla kassidele ja natuke ka oma aia arvukatele mügridele mõeldes kinnitasin ukse ette üsna tiheda poole meetri kõrguse puurivõrgu. Seepeale küsis mu laps minult, et kas ma arvan, et need kassid ja vesirotid on invaliidid, et nad sellest üle ei jaksa hüpata/ronida. Nüüd ongi olukord selline, et üks mügri või mutt on leidnud tee ka minu kasvuhoonesse ja kaevab vahekäike üles. Loodan väga, et ta taimejuuri päris välja ei tuhni.
Tomatid ja teised taimed on aga väga tublid. Kõik tõved, mis tundusid taimi külmal ja vihmasel juunikuul kiusavat, on kadunud. Eriti rohkelt ja suuri tomateid kasvatab ’Betalux’. ’Tolstoi‘, ’Yellow Pearshaped‘ ja ’Visa‘ on märgatavalt kehvemad.
Füüsalid on üleni vilju täis ja paljud neist kukuvad ka järjest maha – kuigi pooltoored, on need kollakas nahkjas kotikeses marjad väga magusad.
Õnneks on nüüd ka baklažaanidele mõned viljad tekkinud – nii valgeviljalisel kui ka ’Black Beautyl‘ on mitu väikest baklažaani küljes.
Kõige toredam vili mu kasvuhoones on aga vaieldamatult rohelise koorega melon, mille läbimõõt on nüüd juba umbes 15 cm. Selle sorti ma kahjuks ei tea, sest seemned pärinevad ühest reisil söödud melonist, mis kõige paremini maitses.
Arbuusi- ja meloniväätidest on moodustunud peenrale selline segadik, et panin mõned võrsed ka nöörile ronima. Ilmselt oleksin pidanud seda juba ammu tegema, siis ei peaks varte üksteisest eraldamisega praegu nii suurt vaeva nägema. Mõlema taime puhul tuleb jälgida, et ei kärbiks vale võrset, sest melonil tekivad esimesed emasõied pigem külgvõrsetele, aga arbuusil peavõrsele.
„Maalehe arbuusi- ja meloniraamatu“ soovitusel võiks arbuusi teise järgu külgharud kohe ära murda, siis jätkub taimel rohkem jõudu viljade kasvatamiseks. Ja kui taimel on paras ports vilju küljes, tuleks kõik viljatud võrsed üldse välja lõigata ning ka viljuvate võrsete ladvad 4-6 viljajärgsele lehele kärpida. Minu kasvuhoones ilmselt seda ohtu pole, et vilju liiga palju tuleb - arbuusil pole ma seni veel ühtegi viljahakatist näinud. Põhisüü on muidugi selles, et olen tolmeldamise putukate hooleks jätnud.