/nginx/o/2014/06/27/3147399t1h7bcc.jpg)
Venemaa otsus kehtestada Euroopa Liidu riikide põllumajandustoodetele impordikeeld võib suunata tootjaid otsima uusi eksportturge, kuid samas on ka oht, et Euroopa Liidu siseturg n-ö uputatakse üle, rääkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
«Ligi viiendik meie põllumajandussaaduste ekspordist on läinud Venemaale,» tõdes Sõrmus, lisades, et viimased aastad on olnud Venemaa suunas üsna heitlikud - kaks aastat tagasi kehtestati Eesti elussigade ekspordile keeld, käesoleva aasta algusest on keelu all olnud mitmed piima- ja kalatööstused, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Ettevõtjatele ja majandussektoritele on need piirangud valusad, kuid lisaks mõjutab Venemaa otsus Sõrmuse sõnul ka Euroopa Liidu turgu laiemalt.
«Ulatuslikumaid Euroopa turu suhtes kehtestatud piirangud peab vaatama ka laiemas kontekstis, kus see võib oluliselt mõjutada kogu Euroopa Liidu põllumajandussaaduste turgu ja sealset hinnataset. Kui me teame, et üle poole aasta Euroopa Liidu sealihale kehtinud impordikeeld läks Euroopa Liidu sealihatootjatele iga päev maksma neli miljonit eurot, see on ligi 1,5 miljardit eurot aastas, siis on selge, et kui sealiha ei pääse Venemaa turule, peab ta otsima kohta kas teistel eksportturgudel,» selgitas koja juhataja, ning lisas, et mõnel juhul on ka oht, et see ujutab üle siseturu ehk Euroopa Liidu enda turu