/nginx/o/2013/07/02/1869668t1h1d1c.jpg)
/nginx/o/2012/08/10/1264108t1ha92b.jpg)
Turu-uuringute firma GfK avaldas Baltimaade tarbijakäitumise uuringuga, mis vaatleb meie tehnoloogia kasutusharjumusi, milliseid seadmeid ja kui tihti eestlased kodutehnikat kasutavad.
Vaata, milline kodutehnika on eestlaste seas populaarseim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige levinumad elektroonilised seadmed eestimaalaste kodudes on mõistagi telefonid, mille omanikuks võib lugeda juba põhimõtteliselt igat inimest. Järgnevad pesumasinad ja pliidid. Kaugele maha ei jää ka televiisorid, mis kaunistavad 95 protsendi Eesti tarbija elutoast. Sama populaarsed on mistahes arvutid (nii läpakad kui lauaarvutid). Nende järel on populaarsuselt fotokaamerad, seejärel printerid. Videomakk on 62 ning kodukinosüsteem 60 protsendil Eesti kodudes. Tahvelarvutid on populaarsuselt ühed viimased, kuid üllatavalt suure esindatusega - 35 protsenti Eesti tarbijatest kasutab tahvelarvutit (see tähendab aga seda, et enamasti on majapidamises kasutusesolev tahvelarvuti mitme peale). 22 protsenti tarbijatest mängib mängukonsoolil.
/nginx/o/2014/08/06/3257815t1h30a4.png)
Telefon on vaieldamatult kogu Baltikumis kõige enam kasutatav tehnoloogiline vidin, mis on tõrjumas kasutussageduselt ka sülearvutit ja televiisorit. Telefoni kasutuspopulaarsuse taga seisab see, et see pakub lõputul arvul lihtsasti kasutatavaid teenuseid, mida igapäevaselt tarvis läheb. Täna veel turgu kasvatav, kuid tõenäoliselt tulevikus üks olulisi suundi, on treeningu, toitumise ja tervisega seotud äpid. Nende kasutamises ollakse Baltikumis täna veel suhteliselt tagasihoidlikud, kuid väikene edumaa on eestimaalastel.
/nginx/o/2014/08/06/3257835t1h18ff.png)
Eesti tarbijaskonna telefonide kasutamises on huvitav vaadelda ka eagruppides valitsevaid trende neid kõrvutades. Näiteks kuni kaks kolmandikku Eesti noortest kasutab kogu telefoni funktsionaalsust (äppe, internetti, sõnumineerimist, pildistamist, videote tegemist, meilide saatmist, helistamist). 45-aastased ja vanemad kasutavad peamiselt baasfunktsioone: kõnesid, sõnumeid ning iga teine ka kaamerat.
/nginx/o/2014/08/06/3257839t1hb356.png)
Internetist failide (kõige enam puudutab see videosid ja filme, aga ka muusikat) allalaadimises on kõige usinamad mehed. Baltimaade võrdluses saab öelda, et konkurentsitult suurimad allalaadijad on läti mehed.
/nginx/o/2014/08/06/3258041t1h5b15.png)
Uuringust tuleb ka välja, et meestele ei meeldi loobuda privaatsusest, mida interneti kasutamine endaga kaasa toob. Tehnoloogiate arenguga kardab 32 protsenti Eestis elavatest meestest, et nende virtuaalne tegevus võib kusagile lekkida. Naised nii palju selle pärast ei muretse.
/nginx/o/2014/08/06/3258043t1h3c86.png)
Kokkuvõtteks leidis uuringufirma, et tehnoloogia kasutamine muutub iga elutsükliga. Näiteks noorem põlvkond on rohkem kiindunud mobiilitehnoloogiasse, kuna see on kooskõlas nende dünaamlise elustiiliga. Tehnoloogia aitab vanadel inimestel mitte end üksi tunda, samuti lähendab see peresid ka distantsilt. Mõnel määral võib tehnoloogia piirata inimeste privaatsust. Mõned kodanikud (rohkem küll mehed) ei tunne end aga mugavalt, teades, et nende käitumist on võimalik jälgida ning neid saab iga hetk kätte.