Kahjuritõrjuja: üles kaevatud trammiteed panevad rotid liikuma

Rott. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kahjuritõrjuja Meelis Lepp kinnitas viimastel päevadel veebifoorumites inimeste kurdetud muret: kesklinna piirkonnas jäävad sageli silma ringi askeldavad rotid.

Üks avaliku veebifoorumi külastaja kirjutas alles paar päeva tagasi nõnda: «Ma ei mäleta oma lapsepõlvest ega noorusajast kordagi, et oleksin linnas näinud rotti, nüüd aga juhtub seda sageli: Snelli pargis, Hirvepargis, Politseipargis, vanalinnas, Harju mäel, Lasnamäe kanalis, Gloria veinikeldris trepil.»

Teda toetas veel mitu kommenteerijat, nendest üks sõnas: «Jalutasime sel suvel vanalinnas ja trotuaaril sebis ringi priske rott. Ei kiirustanud ta mitte kuskile, otsis rahus söögipoolist keset päist päeva. Turistid tegid pilti, aga rott ei lasknud sellest ennast häirida, hea, et veel ei naeratanud. Täitsa huvitav kogemus oli selles mõttes, et ma pole terve oma elu jooksul niimoodi ühtki närilist näinud nii julgelt tegutsemas.» Inimesed leidsid, et kesklinnas võib rotiuputus tekkida ka seetõttu, et hulkuvaid kasse seal piirkonnas enam eriti pole. Rotte silmati ka Nõmmel ja Mustamäel.

Kahjuritõrjega tegeleva firma Pestcontrol tegevjuht Meelis Lepp tõdes, et käesolev suvi on lisaks hilisele kuumalainele ka rottide poolest eriline. «Suvel pole varem nii palju kaebusi küll olnud,» ütles mees.

Lepp selgitas, et põhjusi, miks inimesed praegusel ajal rohkem rotte silmavad, võib olla mitu. Üldiselt tahavad rotid jahedas olla ning kui temperatuur langeb, lähevad nad hoonetesse sisse – alles siis algab tavaliselt majaelanike jaoks tõeline peavalu.

«Üks võimalus on see, et nad istuvad praegu varjulistes kohtades, et päike nii palju peale ei paistaks, kuna igal pool on nii soe. Kui neid miski aga seal ajutises varjupaigas hirmutab või häirib, siis nad jooksevad vupsti välja lagedale,» pakkus Lepp.

«Tegelikult võib ka see vibratsioon, mis trammiteede ehitamisega tekib, neid liikvele panna. Ehitajad põristavad ja puurivad ja see on rottide jaoks tõeline maavärin. Võib-olla teetööd läbivad ka mõne pesakonna kodu ja siis satuvad nad segadusse,» rääkis Lepp.

Kolmandaks võivad tema sõnul inimesed kergesti märgata ka neid rotte, kellele on just hiljuti tõrjet tehtud. «Neile on võib-olla just tõrjet tehtud ja nad on meie mõistes n-ö laksu all ehk mürgistusest joobes. Siis neil kaob ohutunne ära ja inimesed võivad neid tõesti märgata,» lausus Lepp.

Maal on vaenlased

Linnades on Lepa sõnul tavaliselt alati rohkem rotte kui maapiirkondades. «Linnas on looduslikke vaenlasi lihtsalt vähem. Maal on olemas kullid, rebased ja kõik teised, kes rotte söövad. Linnas saavad nad hästi paljuneda. Mida suurem on linn, seda rohkem rotte on,» jutustas Lepp.

Lepp leidis, et midagi hullu praegu siiski lahti ei ole. «Midagi katastroofilist nüüd ka ei ole. Vanalinn on üldse väga raske koht. Seal on rottidel söök olemas, kasse leidub vähe ja kohti, kuhu peituda, on palju. Seal on närilisi 24/7. See, kui üks kuni kümme inimest nüüd rotti näevad, ei ole meie jaoks tegelikult šokeeriv,» lisas ta.

Konkureeriva kahjuritõrje firma Rentokil juht Toomas Trei seevastu kinnitas, et neil ei ole Tallinnas ega mujal piirkonnas otsese rotiuputuse kohta andmeid. «Vanalinnas elavad need loomad küll täiesti aastaringi,» lausus Trei.