/nginx/o/2014/06/17/3122643t1h6c60.jpg)
Viimastel aastatel on õppelaenu võtjate arv järk-järgult vähenenud.
Õppelaene võetakse üha vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamisteks põhjusteks on Swedbanki hinnangul tasuta kõrgharidus ning demograafiline situatsioon, kus õppureid jääb aasta aastalt vähemaks. Samuti ka õppurite suurem teadlikkus, et õppelaen on kohustus, mis tuleb ühel hetkel tagasi maksta, selgitas Swedbanki eralaenude osakonna valdkonnajuht Merle Soomere. Ta lisas, et õppelaenude väljastamise põhjuseks võib pidada ka seda, et õppurid töötavad või vanemad toetavad.
«Tasuta kõrgharidus on kahtlemata positiivne, sest muuhulgas eeldab see õppuritelt varasemast oluliselt suuremat pühendumist. Õppelaen on üks võimalus õpingute ajal rahaliselt iseseisvalt toime tulla ilma põhikohaga tööl käimata ning seeläbi saab üliõpilane keskenduda kõige olulisemale – teadmiste omandamisele,» ütles Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson. Ta lisas, et riiklikult tagatud õppelaenu võtmine peab ikkagi olema hoolikalt läbi mõeldud, sest tegu on finantskohustusega, mis tuleb hiljem tagasi maksta.
Soomere sõnul tuleks õppelaen võtta siis, kui selleks on tõesti vajadus ehk vaja tasuda õppemaks või tasuda igapäevased elamiskulud (üür, söök, jook). Kindlasti ei peaks õppelaenu võtma juhul, kui selleks puudub vajadus või kui soovitakse õppelaenu eest reisile minna või kulutada see toodetele/teenustele, mis pole seotud õppimisega, lisas ta.