Kuumalaine tõi herilased inimesi kiusama

Herilasi on tänavu eriti palju. Foto: SCANPIX

Pehme talve ja eriti sooja juuli tõttu jagub herilasi praegu kõikjale, kinnitas Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Herilaste nõelamise tõttu on pöördutud ka haiglatesse rohkem kui möödunud aastatel.

«Sel aastal tundub herilasi eriti palju olevat, neid on igal pool, isegi rannas!» kurtis tallinlanna Maria. «Kui suviseid väljasõite on tavaliselt häirinud sääsed, siis sel aastal on herilased kindlasti tüütumad.»

Sellist kurtmist kuuleb sel suvel palju. Kilk kinnitas, et herilasi on praegu tõepoolest märgatavalt rohkem kui möödunud aastal. Millisel aastal neid enne nii palju on olnud, ei osanud Kilk aga öelda. «Tänavu oli soe ja pehme talv, mille herilased edukalt üle elasid. Eriti sooja juuli tõttu on neid veel hästi palju juurde tulnud,» märkis ta. Herilased on soojalembesed putukad, seetõttu neid praegu nii palju tiirlebki.

Augustikuus, kui hakatakse hoidiseid valmistama, on triibulisi putukaid veelgi rohkem märgata. «Herilased tulevad igasuguse magusa lõhna peale, lendavad sisse ustest ja akendest,» nentis Kilk. Augustis tekib neil ka looduses toidupuudus.

Ehkki sageli on herilast nähes inimese esimese reaktsioon jalgade ja kätega vehkimine, kordas Kilk ikka vana tõde, et tuleb jääda rahulikuks. «Herilased on tavaliselt lihtsalt tüütud. See on väga harv juhus, kui nad sihilikult nõelama tulevad. Ehk ainult siis, kui nende pesa torgitakse.»

Kilk toonitas, et herilastesse tuleb suhtuda stoilise rahuga, ehkki see võib olla keeruline. «Nad ei ole ründamas, vaid luuramas. Kui inimene herilast tõrjub, siis võib ta arvata, et teda rünnatakse ja loomulikult ta kaitseb ennast ning suskab. Sama lugu on mesilastega,» tõdes Kilk.

Käärinud mahlajook

Tänavu on päris palju herilasepesasid maa sees. «Näiteks muru niites tulevad herilased pesast välja, hoiavad tükk aega meeles, et neid käidi häirimas, ja kui sealt pärast mööda käia, võivad nad rünnata,» tõi ta näite.

Need, kes lendavad magusa lõhna peale kööki moosi noolima, tavaliselt ei ründa. Kui herilasi on häirivalt palju, aitab Kilgi sõnul käärima läinud mahlajook.

«Lisage pisut käärinud õunamahla või muud mahla vette nii, et veele jääks pisut mahla lõhna ja maitset. Valage segu pudelisse. Herilased ronivad sinna sisse ja upuvad. Hea on, kui mahl ikka käärib, sest just käärimislõhna peale tulevad nad kohe kohale,» teadis Kilk rääkida.

On neidki asjatundjaid, kes soovitavad herilasi peletada õllega. Kilk jäi hetkeks mõttesse. «Õlu on nii ja naa,» kostis ta. «Võimalik, et see aitab, kuid kahtlen selle mõjususes. Kui õllepudelisse lisada pisut vett nii, et õllelõhn jääb, siis on võimalik, et tõmbab herilasi ligi. Mahlaga variant on siiski kindlam,» nentis ta.

Samuti tuletas ta meelde, et näiteks moosikeetmise ajal võiks akende ees kasutada putukavõrku või uksed-aknad kinni hoida.

Kui hädas ollakse aga herilasepesaga, tuleb Kilgi sõnul julge olla. «Kui on mõni tuttav mesinik või endal julgust, siis soovitan järgmist: õhtul pimedas, kui herilased koju tulevad, tuleb pesa juurde minna ja üks suurem kott pesale peale tõmmata, see kotti haarata ning pealt sulgeda. Eks siis inimene otsustab, mis ta koti sisuga edasi teeb,» seletas Kilk. Ent samas toonitas, et parem on siiski, kui seda teeb mesinik, kellel on mask peas ja kindas käes.

Tänavu võib tavalisest rohkem kohata ka vapsikuid, kes sarnanevad välimuselt herilastele, kuid on neist umbes 2,5-3 korda suuremad. «Vapsik enamasti inimese elamisse ei tüki. Küll võib neid näha näiteks õhtuti välisukse ees tule käes. Lendavad inimese ümber nagu helikopterid, on häirivad, kuid ei tule ründama. Isegi kui käte ja jalgadega vehkida, lendavad nad lihtsalt minema, kuid pole välistatud, et mõni võib ka rünnata. Nende pesa ei maksa aga häirima minna. Need on tavaliselt suured, läbimõõduga 20-30 sentimeetrit,» rääkis Kilk.

Suhteliselt ohutu

Sel aastal on päris palju olnud putukahammustuste tõttu haiglasse pöördumisi. Viljandi haigla ülemarst Mati Kallase sõnul on herilaste nõelamisi sellel aastal hinnanguliselt palju rohkem kui varasematel aastatel. «Haigla erakorralise meditsiini osakonda satub kas iga päev või ülepäeva mõni putukahammustusega patsient,» nentis Kallas.

Seoses ülikuumade ilmadega on Saaremaal herilaste hulk suurenenud, kinnitas ka Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis. «Praktiliselt igal päeval on mitu pöördumist EMO-sse allergilise reaktsiooni tõttu,» ütles Nelis, kes sõnas samuti, et haiglasse pöördumisi on tänavu oluliselt rohkem kui eelnevatel aastatel.

Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik lausus, et herilase nõelamise tõttu pöördutakse nende poole rohkelt, nädalavahetusel näiteks kuni kolm korda päevas.

Viimasel ajal on ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMOsse üsna palju pöördutud seoses herilase, mesilase või vaablase nõelamistega ning sellest tekkinud allergilise reaktsiooniga.

«Mitmel juhul on patsient saanud nõelata näopiirkonda, enamasti on see juhtunud, kas pudelist, purgist või klaasist joomisel. Sellest johtuvalt tuleks olla tähelepanelik, et herilane või mõni muu putukas ei satuks jooginõusse,» sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kristiina Põld.

Herilase nõelamine on tavaliselt suhteliselt ohutu. Hammustuse kohale tekib turse, punetus, valu ja sügelus. Reeglina sellega kõik piirdubki ja arstiabi vaja pole.

Hammustuse kohalt tuleb eemaldada nõel (astel), kui see on sees, ning soovitav on asetada sellele külm kompress. Külm takistab mürgi kiiret edasiliikumist ning leevendab valu.

Kallase sõnul tekib üldist allergilist reaktsiooni putukahammustusele väga harva. «Kui see tekib, siis tavaliselt kiiresti, umbes viie minuti jooksul. Tekib tugev turse, eriti ohtlik on see näo piirkonnas ja hingamisteedes,» selgitas ta.

Võivad tekkida hingamisraskused, kehatemperatuuri tõus ja lööve kehal ning vahel esineb iiveldust, oksendamist. Väga harv tüsistus on anafülaktiline šokk teadvusehäiretega. Sellisel juhul on kiire arstiabi (kiirabi) hädavajalik. Kui käepärast on allergiaravim, siis võib seda ennetava vahendina kasutada, eeskätt on see soovitav allergikutele.

Vahel on vaja tarvitada ka valuvaigistit, eriti siis, kui hammustusi on olnud mitmeid. «Üldjuhul saab ennast putukahammustuse puhul igaüks aidata koduste vahenditega ja haiglasse pole vaja pöörduda,» lisas Kallas.

Kuidas herilaste nõelamist ennetada:

• Hävita elamute läheduses herilaste pesad ja likvideeri nende elupaigaks sobilikud kohad (õõnsad puutüved, kännud jms).

• Õues ei tohi kanda värvilisi ja suuremustrilisi riideid, vaid seljas peavad olema pikkade varrukate ja säärtega riided.

• Ära käi õues paljajalu.

• Ei soovitata kasutada tugevalõhnalisi parfüüme ega kosmeetikat.

• Putukate lähedusse sattudes ei tohiks kätega vehkida, vaid püüda kiiresti varjuda ning katta pea ja nägu nii hästi kui võimalik.

• Kata õues toit ja jook kaanega ja kontrolli toitu enne suhu panemist.

• Kasuta akendel putukavõrke, sõida autos suletud akendega.