/nginx/o/2014/02/05/2796742t1h17ae.jpg)
2013. aastat võib pidada jaekaubandussektorile edukaks: kasv küll aeglustus veidi, kuid oli sellegi poolest Euroopa keskmisest oluliselt kiirem. Püsivhindades arvestatavad müügimahud on jõudnud juba kriisieelsete tasemete lähedale ning tõenäoliselt sel aastal ületatakse juba ka need mahud.
Kokku oli eelmisel aastal jaemüügi maht 4,9 miljardit eurot. Keskmisest oluliselt tugevam kasv oli jaemüügis posti või interneti teel, kus mahud kasvasid 17,5 protsenti. Seda just tänu Hiina ja teiste riikide internetipoodide soodsatele pakkumistele, kus tihti ei lisandu isegi transpordikulu.
Jaekaubandusettevõtetele oli 2013. aasta mõne protsendipunkti võrra aeglasema kasvuga kui 2012. aasta. Kokku kasvasid müügimahud püsivhindades 4,5 protsenti ning seda mõlemal poolaastal võrdselt. Samas inflatsioon aeglustus olulisel määral ning ettevõtete müügitulu kasvas 3,1 protsenti.
2013. aastal tõusid palgad kaubandussektoris 5,8 protsenti. Hõivatute arv jätkas sektoris kasvamist, suurenedes aastaga 2,5 protsenti. Tootlikkuse näitajaid vaadates oli aasta sektorile edukas. Kuigi tööjõukulud kasvasid enam kui kaheksa protsenti, oli kasumi kasv veelgi kiirem, mistõttu sektori kogu lisandväärtus suurenes aastaga veidi enam kui kümnendiku võrra. Investeeringud jätkasid kaubandussektoris ka 2013. aastal tõusujoonel, põhivarasse paigutati kuue protsendi võrra rohkem raha kui aasta varem.
Samas tuleviku suhtes valitseb mõningane ebakindlus. Majanduskasv on ka Eestis tunduvalt aeglustunud ning kuigi palgakasv veel jätkub ja inimeste hoiuste maht on kõigi aegade kõige kõrgemal tasemel, võib majanduslik ebakindlus üle kanduda jaekaubandussektorisse.
Eesti jaekaubandus on järjest enam koondunud suuremate kauplusekettide kätte. 2013. aastal andsid enamuse spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste jaemüügikäibest viis kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi ja Prisma. Samas ei ole Eesti turul tekkinud domineerivat ketti ning võrreldes mõne teise riigiga on nii tarbijad kui ka tarnijad tugevamas seisus.