/nginx/o/2008/12/30/111292t1h5000.jpg)
Üks USAs tegutsenud Vene luuraja töötas enne arreteerimist ja maalt väljasaatmist Microsoftis, mis viitab sellele, et Kremli agendid jahtisid lisaks isiklikele kontaktidele ka siseinfot tehnoloogia kohta.
Vene agent hankis infot ka Microsoftist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Microsoft kinnitas eile, et enne, kui 23-aastane Aleksei Karetnikov 28. juunil immigratsiooniseaduse rikkumise eest kinni nabiti, tegeles ta koodide testimisega nende peakorteris Redmondis, Washingtoni osariigis.
Karetnikov, kes deporteeriti teisipäeval, oli teinud seda madala astme tööd vaid üheksa kuud ning – nagu ka teised samaaegselt arreteeritud spioonid – ei olnud ilmselt suutnud koguda midagi, mis USA julgeolekut võiks kahjustada.
«Meil ei ole mingeid tõendeid, et ta oleks omanud, talletanud või edastanud delikaatset või salastatud informatsiooni,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Dean Boyd.
Meedia on tembeldanud arreteeritud luurajategrupi ebakompetentseteks tegelasteks, kel kõrgtehnoloogilisi oskusi ja eesmärke polnud.
Karetnikovi ametikoht – nagu ka ülejäänud 11 omad – viitavad siiski sellele, et operatsiooni käigus kasutati «saladuste jahtimise tarkvara» ning üritati pääseda ligi programmidele, mis võinuks anda Venemaale olulisi eeliseid arvutispionaaži valdkonnas.
Karetnikov võis otsida nõrkusi ja turvaauke Windowsis või mõnes teises Microsofti programmis ning edastada koode agentidele, et nende abil arvutitesse sisse häkkida, ütles endine Riikliku Julgeolekuagentuuri töötaja Dave Aitel.
«Nõrgad kohad ja turvaaugud, mis ettevõte oma töö käigus avastab, huvitavad väga rahvusriike, kes üritavad nende abil pääseda sisse teistesse paikadese,» ütles ta.
Endine juhtiv Microsofti töötaja Jeffrey Carr, kes hiljuti avaldas ka kübersõja teemalise raamatu, ütles: «Kuna Karetnikov oli juba Microsoftis sees, võinuks ta taotleda edutamist organisatsiooni või tootegruppi, mis oleks Vene luureteenistusele kõige enam huvi pakkunud.»
Ühel teisel agendil oli avaliku korra magistrikraad Harvardist ning ta oli asutanud ettevõtte, mis müüs «otsustusprotsessi tarkvara», nagu nad seda ise nimetasid. Süsteemi katsetamiseks pidid ettevõtete juhid sisestama sinna oma plaanid, mis oleksid võinud huvitada ka Moskvat.
Copyright The Financial Times Limited 2010.