Viru Keemia Grupp võttis hiigellaenu

VKG uue õlitehase juures on pildile jäänud tehase tegevjuht Nikolai Petrovitš, kelle nimel on teatud seos ka tehases kasutatava tehnoloogia Petroter nimega. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Üleeile juhtus midagi üsna tavatut: pangad andsid ettevõttele laenu. Viru Keemia Grupi (VKG) juhid allkirjastasid laenulepingu 3,5 miljardi krooni peale.

Laenuandjaks on sündikaat, kuhu kuuluvad Nordea, SEB ja Soome pangagrupp Pohjola. VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa märkis, et laenukõnelused olid pikad ja keerulised.

«Laenuläbirääkimised olid väga rasked ja pikad, meie võetud laen on üks suurimaid sündikaatlaene, mis Eestis välja antud,» märkis Rohumaa.

VKG saab laenu 221 miljonit eurot ehk 3,5 miljardit krooni. Võrreldava suurusega investeeringud on viimastel aastatel vast olnud Tallinki laevapargi uuendamine või kulutused uutele Narva põlevkivikateldele. Sellest summast veelgi suurem oli näiteks Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmine Telia Sonera poolt, milleks kulus enam kui viis miljardit krooni.

Miljardi krooni eest on viimastel aastatel ehitatud näiteks mõni soojuselektrijaam või 1,7 miljardi eest Eesti-Soome merekaabel.

VKGst veelgi ambitsioonikamad on aga Eesti Energia pikaajalised investeerimisplaanid, mis küünivad kümnetesse miljarditesse. Nendest värskeim on uus õlitehas, mis läheb maksma kolm miljardit krooni. Eesti Energia finantseerib seda esialgu varem välja lastud võlakirjade abil.

Rohumaa märkis, et kuni 1,4 miljardit krooni värskest laenust kulub uue põlevkivikaevanduse avamiseks. See läheb VKG plaanide järgi tööle 2012 ja hakkab varustama nende uut põlevkiviõli tehast. Osa kulub muudeks investeeringuteks ja osa jääb ootama uusi investeerimisotsuseid – tsemenditehas, aga ka põlevkiviõli rafineerimistehas, kui saaks toota diiselkütust.

Rohumaa sõnul on pankade küsitud laenumarginaal mitu korda suurem kui mõni aeg tagasi. Ta lisas, et kuna Euribor on madal, siis kokkuvõttes ei ole laenukulu ettevõttele kallinenud.

«Olid ajad, mil pangad küsisid laenumarginaaliks pool protsenti, praegu on see kahe või kolme protsendi juures, VKG-suuruse ettevõtte puhul jääb marginaal nimetatud alumise piiri lähedale,» rääkis Rohumaa. «Pankadele oli pandud lisakohustused, raha on vaja kuidagi klientide arvelt kätte saada, aga kokkuvõttes on intressimäär meile väike ega ole ületamatu suurus.»

Peale kaevanduse nõuab investeeringuid VKG õlitehas. Viimane valmis küll juba eelmise aasta lõpul, kuid praegu tehas seisab. VKG arendusjuht Jaanus Purga lausus, et suvel ehitavad nad ringi soojusvahetit.

Purga sõnul nende õlitehas siiski väga suuri lisainvesteeringuid ei vaja. Kui palju siiski juba 1,1 miljardit maksnud õlitehas raha juurde vajab, selgub hiljem, sest täismahus pole see veel tööle hakanud.

Kui VKG konkurent Eesti Energia unistab oma põlevkiviõlitehnoloogia müügist Jordaaniasse ja Marokosse ning USAsse, siis VKG-l on sihikul samasugune projekt Ukrainas.

«Meil on plaan ehitada nullist samasugune kompleks Ukrainasse, meil on seal uus kaeveväli, kus on kasutada 400 miljonit tonni põlevkivi,» lausus Rohumaa.