/nginx/o/2014/05/14/3028186t1h0240.jpg)
2013. aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus, kuid enamikes näitajates võis märgata positiivseid arenguid, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses.
Ehitussektor näitab kriisist taastumise ilminguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga kaheksa protsenti enam. Eestis teostatud ehitustööde maht kasvas aastaga kümme protsenti.
Valdavalt ilmestasid ehitusettevõtete finantsnäitajad 2013. aastal paranenud tulemusi. Kasumit teeniti kokku 272 miljonit eurot, mis oli 2012. aasta tasemega võrreldes kuus protsenti rohkem. Investeerimine ehitusturul mullu aeglustus. Langus oli ootuspärane, eriti kui võtta arvesse ka asjaolu, et üle-eelmisel aastal olid investeeringud mitme madalseisu aasta järel läbi teinud suisa hüppelise kasvu.
2013. aastal töötas ehitussektoris kokku 56 600 inimest, mis tähendab väikest langust võrreldes 2012. aastaga. Ehitussektori keskmine palk ületas Eesti keskmise palgataseme.
Pärast langust aastatel 2009-2010 jätkasid ehitushinnad ka 2013. aastal tõusutrendil, kasvades aastaga 5,2 protsenti. Samas ei toonud kirjeldatud hinnatõus ehitusettevõtjate jaoks kaasa olulist marginaalide suurenemist, pigem jätkus riske arvestavate normaalsete hindade taastumine.
Ehitusettevõtjate väljavaadete ja kindlustunde koondindikaator oli Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt 2014. aasta märtsis parem kui eelmise aasta lõpus. Peamise murettekitava faktorina tõuseb ehitusettevõtjate hinnangul kõigi teiste kategooriate ees selgelt esile ebapiisav nõudlus.