Rail Balticu trassi kulgemises Läti piirist Pärnuni on jõutud üksmeelele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valis välja eelistatud Rail Balticu trassikoridori. Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Rail Balticu planeerimisel on koostöös Pärnumaa maavalitsuse ning kohalike omavalitsustega tulemuslikult läbi räägitud asukoht trassile Läti piirist Pärnu linnani. Arutelud jätkuvad Pärnu-Rapla suunal, homme, 5. augustil kohtuvad projektimeeskonna erinevad osapooled Vändra vallas, et täpsustada trassi kulgemist Põhja-Pärnumaal.

Eelistatud trass kulgeb Pärnumaa lõunaosas suures osas riigimetsa aladel, Pärnu-Ikla maanteest idas. Surju vallas Rabaküla-Metsaääre küla piirkonnas on aluseks võetud vallavalitsuse poolt eelistatud trassilõik. Pärnu linnas kulgeb eelistatud trass valdavalt olemasoleva raudtee koridoris.

Vändra vallas Kaismal toimuva kohtumise käigus tulevad veelkord arutlusele Vändra ja Are vallas kulgevad lõigud, mille osas võrdlustulemuste alusel välja toodud soovituslik eelistus ei kattu kohalike omavalitsuste ühisavaldusega. Kohtumisel vaadatakse kohapeal looduses läbi võimalikud tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks.

Projekti maakonnaplaneeringute juhtivekspert Pille Metspalu selgitas, et koostöö kohalike elanike ja omavalitsusesindajatega on olnud sisukas. Nii näiteks on Pärnumaa lõunaosa omavalitsuste poolt tehtud trassikoridoride ettepanekutest arvestatud kõiki neid, mille puhul trass ei läbi Natura 2000 loodusalasid, näiteks muudeti trassi kulgemist Surjus.

Harjumaa osas kaalutakse alternatiivi, mis võimaldaks möödumist Kohila ja Kiisa asulatest ning oleks lühem kavandatavast Nabala kaitsealast kaarega mööduvatest alternatiividest. Eelistatud trass Harjumaal peaks selguma sügisel.

Vastavalt planeerimisseadusele kujundab otsuse trassi kulgemise osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus. Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamist, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude põhimõtted ja maakasutustingimused. Eskiislahenduse tutvustamine on hetkel kavandatud detsembrisse 2014. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.