Inkassofirma nõuab sisse müstilisi parkimistrahve

Foto: Toomas Tatar / Postimees

Kaks aastat tagasi Europarklas enese teadmata trahvi saanud naist tabas nüüd ebameeldiv üllatus – tema isiku­andmed olid jõudnud inkasso­fir­masse ja koju saabus hagihoiatus.

«See tuli täiesti suvalisel hetkel. Nõudes polnud ainsatki viidet parkimis­rikkumise toimumis­ajale. Nõuti vaid viivitamata tasuda 70 euro suurune võlg. Enne seda pole minuni ain­satki teadet jõudnud,» kinnitas Posti­mehe toimetusele Epp (nimi muudetud – toim), kelle post­kasti 22. juulil OÜ Ju­li­anus In­kasso hagi­hoiatus saabus.

Teine sarnane juhtum kohtuhoiatusega jõudis auto­oma­nikuni 23. juu­lil. Jällegi – paari aasta taguse 30‑eurose tasumata jäänud parkimistrahvi eest küsis inkassofirma 70 euro suurust kahjusummat. Ka sellele hoiatusele polnud inkassofirma lisanud ei trahvikviitungit ega muid tõendavaid viiteid sündmuse fikseerimiseks.

Epu sõnul ei ole ta parkimis­trahvide sari­eiraja, vaid on korra­likult teenust tarbides selle eest ka mak­snud. «Inkasso­firma hagi­hoiatust vaadates on seal vaid hoia­tused ja nõud­mised, aga mitte ainsatki kuu­päeva, millal pargiti või millise autoga – kui hakkan meenutama, siis ma tõesti ei mäleta. Võimalus on ka see, et autoga sõitis keegi teine ja et trahv tõesti tehti – seda ma ei välista, aga ma poleks seda kindlasti eiranud,» kurdab Epp.

Euro­parki tegevjuhi Ka­rol Ko­va­neni sõnul edastab nende firma parki­mi­se eest maksmata jätnud klientide trahvid inkasso­firmale. «Kuna meil puudub ligipääs sõiduki­omanike registrile, väljastab Euro­park leppe­trahvi nõude meie jaoks sel hetkel anonüümsele sõiduki­kasutajale,» selgitas Kovanen.

See toob Europarki jaoks kaasa olukorra, kus trahvi­saajat ei saagi täiendavalt (lisaks auto kojamehe vahele paigaldatud trahvikviitungile) teavi­tada.

Kovanen ei välista olu­kordi, kui keegi kolmas võtab trahvi­kviitungi koja­mehe vahelt ära enne, kui auto­kasutaja park­lasse jõuab, või et inimene ei märka kviitungit ja see lendab esimese koja­mehe­kasutu­sega keset liiklust minema.

«Võib olla ka, et keegi lae­nab auto, saab trah­vi, kuid eirab seda, ja ei teavita sõiduki omanikku trahvist. Praktikas on inimesed oma trahvidest tead­likud, kuid mõnin­gatel juh­tu­del ei pruugi olla. See­pärast me seda olu­korda ei vä­lista ega hak­ka ka hindama, kes räägib tõtt ja kes mitte. Usu­me inimese juttu, kui esita­tud stse­naa­rium on võima­lik,» selgitas Kova­nen.

Regu­laar­sete rikku­jate sõidu­kitega käitub Euro­park aga teisiti – nende sõidukid teisal­datakse ja nii tekib auto omanikuga otsekontakt. «Seeläbi saame konkreetse kasutaja andmed, kellega olukord lahendada,» ütles Kovanen.

Kuidas klienti­dega ühen­dust võe­tak­se ja millises järje­korras neile tasu­mata trahvist meelde tule­tatakse, on Kova­neni sõnul Euro­parki ja Julianus Inkasso vahel selgelt kindlaks määratud.

«Inkassofirma automaatkirjade väljastusprogramm oli mingit hulka trahve käsitanud kui korduv­teateid ja esma­kordse viisaka infor­meerimise asemel saadeti välja karmid hagi­hoiatused koos lisandunud nõude­kuludega,» avaldas Kovanen kahju­meelt. Ta lisas, et on in­kasso­firmaga sel teemal ühenduses ning peagi saadetakse välja kiri, milles eksimuse eest kohtuga hoiatatud inimeste ees vabandust palutakse.

Kumbki toimetusega ühenduses olnud hagihoiatuse saanu pole kõnealust teavituskirja reedese (1. august 2014) seisuga veel näinud.

OÜ Ju­lianus Inkasso juhatuse liikme Margus Au­le sõ­nul puu­du­tab hagi­hoiatus «väikest kogust» Europarki kliente. «See juhtus teh­nilise eksi­muse tõttu. Esimene hoiatus­kiri saadeti vales vormis,» tunnistas Aule.

«Eksimust puudu­ta­va­tele isikutele antakse võimalus tasuda tähtajaks maksmata parkimistrahv ilma lisanduvate sissenõudekuludeta,» kinnitas Aule. See tähendab, et 70 eu­ro suurune nõue kahaneb kahe eeltoodud näite puhul trahvi põhisummale – 30 eu­role.

Kovaneni sõnul võib vanade trahvide sissenõudmise aeg praegusele hetkele langeda põhjusel, et inkassofirma tegi järelkontrolli. «Meie edastame tasumata trahvid kõige hiljem paar nädalat pärast makse­tähtaega inkassole. Trahv ise aegub kolme aas­taga,» märkis Kovanen.

Kõigil klientidel, kel on kahtlus, kas neilt sissenõutav trahvi­summa ka tegelikult parkimis­tasu maksmata jätmise eest oli, saavad teha päringu Euro­parki või nende poole pöördunud inkasso­firmasse.

«Parkimis­kontrolör teeb sõidukist fotod ja tehtud toimingutest on elektroonilised logid, koos kella­aegade ja GPS‑koor­dinaatidega. Kes konk­reetselt sõiduki parkis, selle kohta meil üld­juhul and­med trahvi tege­mise hetkel puudu­vad. Juriidi­lisest seisu­kohast on küsimus sõiduki oma­niku vastu­tusest – omanik peab olema tead­lik, kes tema sõidukit mingil ajahetkel kasutavad,» ütles Kovanen.

Kovaneni sõnul toimub Euro­parki parklates üle Eesti kaks mil­jo­nit parki­mist, millest 0,8 prot­sen­ti (16 000 – toim) jäta­vad parki­mise eest eri põhjustel tasu­mata.