Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Lugeja küsib: mida teha, kui tööandja maksab osa palka mustalt?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Ümbrikupalgast saab teatada maksuametile.
Ümbrikupalgast saab teatada maksuametile. Foto: Marko Saarm / Sakala

«Mul tekkis küsimus töö kohta. Olen ise ühes pubis tööl. Mul on tööleping ning mulle makstakse. Kuid lepingus on kirjas kaheksatunnised tööpäevad, mida need ilmselgelt tegelikult ei ole. Kuidas peaks käituma, et saada leping seadusega kooskõlla?» küsis lugeja.

«Tööpäeviti on meie tööpäevad 10:30 kuni 24:00 ning nädalavahetuseti isegi 10:30 kuni 02:00ni.

Samuti, kuidas või kuhu peaks sellistel puhkudel teatama pool-ümbrik ning pool-pangakontole palgast?» uuris ta veel. 

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.  

Kui töölepingusse kirja pandud tööaeg ei vasta tegelikkusele, siis on töötajal õigus nõuda tööandjalt tegelikkusele vastavate andmete esitamist. Selline nõudeõigus on töötajal nii tööaja korralduse kui ka töötasu osas. Töölepingus peab kajastuma kogu töö eest makstav tasu ning selle arvestamise põhimõtted. Töötajale on soovitav nõue töölepingu andmete saamiseks esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nii, et selle nõude esitamine oleks vajadusel ka hiljem tõendatav. Tööandjal on kohustus esitada nõutud andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.

Kui töötaja töötab 13,5 tunniste tööpäevadega, siis on ilmne, et talle rakendatakse summeeritud tööaja arvestust. Töölepingu seaduse § 6 lõige 6 näeb ette, et tööaja summeeritud arvestuse alusel töötamiseks peavad pooled sõlmima vastavasisulise erikokkuleppe ning lisaks peab tööandja töötajale teatavaks tegema tööajakava (nn graafiku) teatavaks tegemise tingimused ja tööaja summeerimise perioodi.

Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud (TLS § 46 lg 1) ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka töötaja üle- ja alatunnid.

Küsija kirjeldab, et nädalavahetuseti kestab tema tööpäev kuni 15,5 tundi. Töölepingu seaduse kohaselt võib tööpäev üldjuhul kesta kuni 13 tundi ja sellele peab järgnema kindlasti 11-tunnine katkematu puhkeaeg. Pikemad tööpäevad on lubatud ainult seadusega ettenähtud eritingimuste täitmisel. TLS § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui samaaegselt on täidetud kolm tingimust:

-        tegemist on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art. 17 lõikes 3 nimetatud valdkonnaga (näiteks sadama või lennuväljatöötajad, tööstusharud, kus tööd ei saa tehnilistel põhjustel katkestada, põllumajandus, turism jne);

-        vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus;

-        tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et selline töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Piirangud on ette nähtud, sest nii pikkade päevadega töötamine võib kahjustada töötaja tervist. Lisaks langeb pika tööpäeva kestel töötaja tähelepanu ja seetõttu kerkib oluliselt tööõnnetusse sattumise oht. Lisaks eeltoodule näeb seadus ette, et üle 13-tunniste tööpäevade rakendamisel tuleb töötajale tagada koheselt ka kompenseeriv puhkeaeg. 15,5tunnise tööpäevaga järel peab töötaja puhkama 13,5 tundi ning võib alles pärast seda uuesti tööle asuda.

Tööaega puudutava infoga tegeleb edasi tööinspektsioon. Ümbrikupalga teemal saab töötaja pöörduda maksu- ja tolliameti poole vihjega telefoni teel 800 4444 või e-kirjaga aadressil vihje@emta.ee.

Tagasi üles