«Tööpäeviti on meie tööpäevad 10:30 kuni 24:00 ning nädalavahetuseti isegi 10:30 kuni 02:00ni.
Samuti, kuidas või kuhu peaks sellistel puhkudel teatama pool-ümbrik ning pool-pangakontole palgast?» uuris ta veel.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Kui töölepingusse kirja pandud tööaeg ei vasta tegelikkusele, siis on töötajal õigus nõuda tööandjalt tegelikkusele vastavate andmete esitamist. Selline nõudeõigus on töötajal nii tööaja korralduse kui ka töötasu osas. Töölepingus peab kajastuma kogu töö eest makstav tasu ning selle arvestamise põhimõtted. Töötajale on soovitav nõue töölepingu andmete saamiseks esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nii, et selle nõude esitamine oleks vajadusel ka hiljem tõendatav. Tööandjal on kohustus esitada nõutud andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.
Kui töötaja töötab 13,5 tunniste tööpäevadega, siis on ilmne, et talle rakendatakse summeeritud tööaja arvestust. Töölepingu seaduse § 6 lõige 6 näeb ette, et tööaja summeeritud arvestuse alusel töötamiseks peavad pooled sõlmima vastavasisulise erikokkuleppe ning lisaks peab tööandja töötajale teatavaks tegema tööajakava (nn graafiku) teatavaks tegemise tingimused ja tööaja summeerimise perioodi.
Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud (TLS § 46 lg 1) ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka töötaja üle- ja alatunnid.
Küsija kirjeldab, et nädalavahetuseti kestab tema tööpäev kuni 15,5 tundi. Töölepingu seaduse kohaselt võib tööpäev üldjuhul kesta kuni 13 tundi ja sellele peab järgnema kindlasti 11-tunnine katkematu puhkeaeg. Pikemad tööpäevad on lubatud ainult seadusega ettenähtud eritingimuste täitmisel. TLS § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui samaaegselt on täidetud kolm tingimust: