/nginx/o/2014/08/01/3247061t1h3d4f.jpg)
Eestis koguvad üha enam populaarsust vanakraamiturud ehk kirbukad, kuid Soomes on selline second-hand-kauplemise-süsteem veelgi laiemalt levinud. Igaüks saab seal üürida riiete ja nodi müümiseks stange ja riiulid, kuid ise müüjana leti taga seisma ei peagi.
«Igati tore, et Eestis korraldatakse kirbuturge ja korralduse poolelt on iga kirbuturg suhteliselt erinev ning sellest tulenevalt ka müügihinnad on erinevad,» arvas Telliskivi kirbuturu korraldaja Külli Toom.
Toom rääkis, et kirbuturgude külastatavus näitab, kas hinnatase on mõistlik või mitte. «Kirbuturge on täpselt nii palju, kui antud ajahetkel inimestele vaja on. Kui inimestel läheb elu paremaks, siis nad kirbuturge väga ei vaja, ja vastupidi,» selgitas ta.
Oleks vale öelda, et vanakraamiturud on Eestis tõusev trend – pigem naasev. «Lihtsalt see, mis mingi hetk oli unustatud, tuleb tagasi. Kolmkümmend aastat tagasi oli ju palju komisjonipoode ning siis nad kadusid ja praegu nad lihtsalt tulevad tagasi,» leidis Kirbu kirbuka omanik Jüri Ilves.
Kahe Tallinna vanakraamituru, Kirpari ja Kirsika eestvedajad kurtsid aga, et nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kui ka töötukassa on paraku seda laadi ettevõtmistele starditoetuste jagamisega kitsi. EAS-i kommunikatsioonijuht Jürg Samel ütles, et starditoetuse programmi korra järgi pole vanakraamiturge võimalik toetada.
Töötukassa ettevõtlustoetuse osakonna juhataja Indrek Kaiv sõnas, et vanakraamiturgudele toetuse andmine pole välistatud. «Tegemist on väga konkurentsitiheda turuga, mis on üks oluline aspekt äriplaani hindamisel,» lausus Kaiv. Tema sõnul ei ole toetuse saamise tõenäosus selles valdkonnas eriti suur, kuid lõppotsus sõltub konkreetsest äriplaanist ja selle elluviimise potentsiaalist.
Kodu kirbuka omaniku Raigo Pajula kinnitusel on küllalt näiteid ka suletud kirbukatest. Pajula sõnul sõltub kõik sellest, kuidas inimesed kirbukat peavad: «Kui nad peavad kirbukat hobina, panevad sinna oma hinge, siis saab sellest asja.»
Sulle‑Mulle kirbukas reklaamib end osta.ee keskkonnas, kuid pole sealt ühtegi klienti seni leidnud.
Kirpari
Kirbuturg Kirpar alustas esmaspäeval tegevust Tallinnas Tammsaare teel ja boksi hind nädalaks on seal 15 eurot.
Kirbuka eestvedajale Siiri Sirgile pakkus indu see, et kasutatud riietega kaubeldakse erinevates müügikeskkondades juba aastaid. «Kui avanes võimalus üürida äripind kodu lähedal ja soodsa hinnaga, tekkis mõte kirbukas teoks teha,» rääkis ta. Sirk on kindel, et Mustamäel leidub palju inimesi, kellel asjad lihtsalt vedelevad kusagil.
Rahalist toetust ei saanud Sirk ei töötukassast ega EASist. «Esmaste vastuste põhjal öeldi, et 95‑protsendilise tõenäosusega seda ei saa ja nii jäigi taotlemata,» ütles ta. Sirgil tuli Kirpariga alustamiseks raha laenata eraisikuna.
«Kas ka kirbukas saab olema tasuv, saame varsti teada,» lausus ta. Vahetult enne avamist oli umbes 25 protsenti müügiboksidest broneeritud.
Kirsika
Aprilli lõpus sulges uksed Mustamäel neli kuud tegutsenud Kirsika vanakraamiturg, mis andis nädalavahetustel üürile müügipindasid, kus inimene ise pidi ka müüja olema. Vanakraamiturg lõpetas tegevuse, kuna turukohtade müük polnud piisav, et katta üüripinna kulusid.
«Reklaam on see, mis jube palju raha neelab,» arvas Kirsika omanik Külli Aru, kes ostis reklaami Tallinna bussides, mitmes raadiokanalis ja päevalehtes ning samuti Facebookis.
«Kõik algas väga hästi, aga rahadega ei tulnud välja, ise tuli muidugi peale maksta,» lausus Aru.
Aru uuris starditoetuse kohta EASist. «Loomulikult nad ei toeta. Kuigi minu silmis on tegu taaskasutusega, siis käsitatakse seda kui tavalist kaubandust,» ütles ta.
Kuigi Kirisika vanakraamiturg jäi kahjumisse, leiab selle omanik, et tegemist oli hea kogemusega.
Kirbu
Kirbu vanakraamiturg alustas tegevust aasta alguses ja on avatud Nõmmel seitse päeva nädalas. Mai lõpus avati ka teine vanakraamiturg Lasnamäel, kuid selle asukoha valik ei õnnestunud. «Otsime hetkel teisele poele uut asukohta,» selgitas kirbuka üks omanikest Jüri Ilves.
Praegu on Nõmme poes 53 boksi, keskmiselt on täidetud neist vähemalt 80 protsenti. Päevas müüakse vanakraamiturul kaupa enam kui 200 euro eest.
«Meie eelis võrreldes teiste kirbukatega on see, et meie jaoks ei ole see äri, vaid kirg – me soovime aidata inimestel võtta taaskasutusele asjad, mis vedelevad kodus ja mis võivad teistele olla kasulikud,» põhjendas Ilves turu pidamist.
Kirbu kirbuka teine omanik Ron Luvistsuk ütles, et inimesed saavad kaupa müüki saata ka posti teel, kuid see väga populaarne ei ole.
Kodu
Kodu kirbukas, kus on üle 60 boksi, on tegutsenud alla aasta ning asub Tallinnas Sõle tänava ja Paldiski maantee nurgal. «Kõik boksid on täidetud ja järjekorrad on olnud vahelduva eduga,» selgitas kirbuka omanik Raigo Pajula.
Paljula tõdes, et ega kirbuka pidamine pole miljoniäri, pigem väikene hobiäri. «Aga me peale küll ei maksa,» rõhutas ta. Konkurentidesse suhtub Pajula positiivselt: «See asi on eestlastele uus, Helsingis on neid ju väga palju.»
«Kui endale meeldivad retroasjad, siis aetakse ka kirbukaäri teistmoodi,» arvas Pajula. Tema peab kirbukat fotograafi töö kõrvalt. «Kes tahab teha sellest suurt äri ja raha, siis see ei õnnestu, sest sealt seda lihtsalt ei tule.»
Pajula sõnul peavad nad plaani laieneda, kuid esialgu sellega ei torma. «Teeme oma aasta täis ja siis saab teha kokkuvõtteid,» selgitas Pajula.
Sulle-Mulle
Sulle‑Mulle kirbuks asub Kurtnas ning reklaamib end osta.ee keskkonnas. «Kahjuks pole me selles kanalis edukad olnud, pole ühtegi boksi välja üürinud,» lausus juhatuse liige Virge Reimann. Boksi ühe kuu üür on 47 eurot, kuid oksjoniportaalis on võimalik see soetada 31 euro eest.
Praegu on Sulle-Mulle kirbukas 68 kohta, kuid vahelduva eduga on täidetud umbes pooled neist. «Oleme vähest aega toimetanud ja eks koht mängib ka rolli,» põhjendas Reimann.
Tema sõnul on siiani võit kliendi poolel, kuna üldjuhul lahkutakse kirbukast rahulolevalt. «Külaelu peab arendama ja elavdama, eks näis, mis tulevik toob,» arvas Reimann.
Sulle-Mulle kirbukas, mis on avatud detsembrist, peab oma eeliseks võrreldes konkurentidega maapiirkonna odavamat üürihinda.